Uncategorized

Umbono woMthunywa: Isisebenzi kasihlonitshwe siphiwe imfanelo elesithunzi

27 Feb, 2020 - 00:02 0 Views
Umbono woMthunywa: Isisebenzi kasihlonitshwe siphiwe imfanelo elesithunzi

uMthunywa

BAKWETHU sonke siyazi ukuthi izinto zimi manzonzo elizweni lakithi kungakho-ke wonke umuntu osebenzayo kukhona akukhangeleleyo kubaqhatshi bakhe ukuze enelise ukuphila impilo elesithunzi njengesisebenzi.

Singene kulo umnyaka omutsha sathi yebo sikubonile kodwa inengi lezisebenzi elizweni lilokhu lisamelele ukuzwa ukuthi kuyini okwenziweyo ngeholo lazo yilabo ababaqhatshileyo.

Kuyinto emqoka ukuthi abaqhatshi bananze izikhalazo zezisebenzi lonyaka batshengisele labo ukuthi yiloba izinto zinzima lakibo, bayazama.

Umnyaka uthe uqalisa sonke sabona ukukhwela kwezinto ezitolo, kayikho into esele ingakhuphukanga intengo, kulezinsuku intengo yemitshova layo ibizwa santando ilanga lingavele litshone ngenxa kokusilela kwamabhasi kaHulumende okubangelwe yikuswelakala kwamafutha ezimota elizweni.

Abantwana labo babuyele esikolo imali sezikhwelile okutsho ukuthi inengi labazali yiloba lisebenza nje ligijimagijime layadinga izikwelede ukuze abantwana bahambe esikolo.

Ngempela kubuhlungu ebantwini abavukela emsebenzini mihla le mihla, okweminyaka eminengi ukuba bavukele ukusebenzela into abangayiboniyo ukuthi ibafikisa ngaphi.

Kambe nxa iholo seliyaba yinto ehlala amalanga amabili kumbe amathathu nje kuphela kubizwa kuthiweni lokhu. Abaqhatshayo kumele bananzelele ukuthi izisebenzi yizo ezitshova inkampani ziyise phezulu, imangalise emphakathini kumbe ziyithathe nje ziyise emadakeni.

Kungakho-ke abantu kumele baphiwe imali ezingcono ezizakubalakho ukuphilisa ukuze basebenze bekhululekile amankampani aphumelele.

Kulezinsuku phela uthola abantu abanengi abasebenzayo bekhala ngokujomba insuku zonke uze uzibuze ukuthi pho abangasebenziyo baphila njani. Abasebenzayo kabasenelisi ukuthi bathenge inyama, isinkwa kumbe nje amatamatisi.

Okubuhlungu ngakho konke lokhu yikuthi ufica abanye abantu bethola imali eziyinkalakatha emankampanini kuthi abanye abalezikhundla eziphansi bethola imali eyangisayo ngitsho lokuyiqamba.

Nxa umuntu eqhatshile kumele ananzelele njalo ukuthi nxa abantu bebophe izinhliziyo ngenxa yemali encinyane abayitholayo ngeke basebenza ngenhliziyo zabo zonke njalo bechelesile, ngeke basebenza ngamandla onke, yikho libona amankampani amanengi esiwa.

Kuyinto emqoka njalo ukuthi izikhalazo zesisebenzi zilalelwe zikhangelisiswe kuqathaniswe izimali lezamanye amankampani besokulungiswa izikhalazo zabantu.

Abaqhatshileyo bahlala njalonje becatsha ngeminwe bathi uHulumende kakabaphi imvumo yokuba bakhwezele izisebenzi iholo kodwa isimanga kuviki ephelileyo uHulumende ukucacisile ukuthi amankampani kanye lamaqula amela izisebenzi yiwo angakhulumisani azwane ukuze izisebenzi zingezelelwe iholo.

Asitsho ukuthi abantu kabaphiwe inkalakatha zemali kodwa abatshengiselwe ukuthi labo bayahlonitshwa ukuze inyanga ithi igqitshwa babelokhu besalokuyimadlana kokuziphilisa lezimuli zabo.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds