Uncategorized

Umbono woMthunywa: Idlalicatsha libhidliza imizi eminengi kakhulu

29 Jul, 2016 - 00:07 0 Views

uMthunywa

KAMBE ukwanda kwabadla becatsha (small houses) kungabe kusitshoni?

Nanku phela amanina nxa ehamba edolobheni ahlangana labomkabo bezitika lamanye amanina okuyinto edanisayo kakhulu ngoba kukhomba ukungathembeki.

Uthola abantu sebesilwa behlubulana izidwaba emphakathini sekuyisimaye maye.

Ebantwaneni kuhle kube yikuqala kwempilo enzima nanku phela umuzi uyatshabalala basale bengasela owokubagcina.

Omunye njalo ubaba uthe ukuba abanjwe ele-small house edolobheni wabuza inina lakhe ukuthi kambe lathetha kangaka kaligcinanga kuhle labantwana na?

Abantu basuka bakhohlwe ukuthi imali ingeke yathatha indawo yothando kumbe njalo ibe yincwadi ebavumela ukufeba.

Uzwa abantu nxa sebesemthethwandaba besithi “mina ngangivele ngingasamfuni uzibani ngangisithi khona ngizamtshela.” Konke lokhu akulunganga. Abantu nxa betshada kumbe njalo bezibika ebadaleni lasezihlotsheni zabo kungenxa yokuthi basethandweni.

Pho okusuka kuthanyele lolo thando babone angathi bayizitha bengabe besafuna lokukhangelana kuyini?

Abantu kumele bazi ukuthi uthando lukhula ngokwazana, nxa umuntu ezatshiya inina lakhe elanda i-small house ethi ulithanda ukwedlula umama ombelethele abantwana uyazikhohlisa ngoba iqiniso elikhona yikuba i-small house ayimazi yazi imali yakhe.

Nxa engaphiwa inyanga ukuthi ahlale lalo lelodlalicatsha uzalikhumbula inina lakhe alithwalise imitshaqana nanku phela uzakunanzelela ukuthi uthando akusimanamunede kuphela. Kuhle abantu bakhulumisane ukuze kungabi lokungezwani okuzakwenza bangahlalisani kuhle.

Nxa abantu bekhulumisana, bezwana endlini akwenzeki ukuthi umuntu afebe ngoba bezwisisana.

Kodwa-ke nxa abantu bengakhulumisani, bephilisana angathi bahlangane ebhasini basebehlalisana nje akubi nsuku zatshwala omunye wabo kumbe njalo bonke bengangenanga indlela embi eyokufeba.

Lokhu kuyingozi hatshi kulabo abafebayo kuphela kodwa kumuli yonke ngoba igcikwane lizabathanyela litshiye abantwana bezintandane.

Umama kumbe ubaba ulakho ukuziphatha enze konke okudingakalayo endlini kodwa ngenxa yokuthi omunye wakhe uyabe efeba igcikwane lizamemetheka abantwana basale bengelaye obagcinayo, okuyinto ebuhlungu.

Kanti njalo omunye umbuzo abantu abamele bazibuze wona ikakhulu amadlecatsha, yikuthi kuyabe sekutheni umuntu echitha umuzi womunye nje?

Banengi phela abantu abangathathanga labangathathwanga kodwa ubona umuntu esiya lapho azi khona ukuthi sekwakhiwe.

Yebo ulakho ukuzitshela ukuthi lokhu akwenzayo akusoze kwaphumela egcekeni kodwa-ke bathi bona abadala okulempondo akufihlwa emgodleni.

Imuli elabazali abathembekileyo abahlalisane ngothando yondla abantwana abalezimilo ezithabisayo, abantwana abakhula bethandana njalo besenza into ezizakwenza baphumelele empilweni.

Kodwa indlu elenzondano lokungathembeki yandise ukondla abantwana abathi besakubanga laphansi bazithwale, baqale ukuntshontsha lokwenza bonke ububi obuyabe bungakhangelelwanga.

Nxa abantu bengasoze baguqule indlela abaphila ngayo eyokufeba imizamo yokuqeda igcikwane lengculazi liyize njalo inani labantwana abazintandane abasezitaladeni lizakuya likhula.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds