Uncategorized

UMBONO: Siyazibusa ngenxa yabo

13 Apr, 2023 - 00:04 0 Views
UMBONO: Siyazibusa ngenxa yabo UMongameli welizwe uEmmerson Mnangagwa

uMthunywa

NXA uHulumende esithi ilizwe lakhiwa ngabaninilo, utsho eqinisile ngoba lakhululwa ngabanikazi balo.

Mhlaka 18 Mabasa sigida kuze kuse ngoba lilanga lethu likaZibuse njengelizwe leZimbabwe.

Sesifikise iminyaka engu-43 sizibusa kuleli. Kulabanye bethu abangatholanga ithuba lokuthi babale indaba ezilotshwe ngolimi lwabo. Bafela empini yokukhulula ilizwe lethu.

Nxa uthole ithuba lokubala iphephandaba likazulu, woba kwazi ukuba kumele ubonge, uphinde uhloniphe amaqhawe enkululeko yelizwe leZimbabwe ngoba balwela amalungelo akho.

Kungayisibo, ngabe lendimi zethu sezatshabalala nanko phela ondlebezibomvu babevele bengafuni ukuthi isiko lethu likhule.

Peace and Unity

UHulumende weRhodesia wayengeke avumele ukuthi abantu abaNsundu bazibonakalise ngolimi langamasiko abo. Abadala bakubeka kucace ukuthi “sasinge bantu balutho ngesikhathi sika-Smith.” Lokho bakutsho ngoba bekubonile ukubandezelwa okokuthi ukukhuluma ngolimi lwakho kumbe ukwenza okwesiko lakho kwakulicala.

Bafika abelungu babhidliza konke esasikubiza kungokwethu, abadala bazama ukulwisana lakho ngenxa yokuthi inkululeko yayingasekho.

Waqala-ke umvukela wamaNdebele ngomnyaka ka-1896, isizwe silwisana lokuhlukunyezwa lokubandezelwa kwamalungelo ebantwini. Impi yenkululeko yaqala kudala okokuthi kusiyafika umhlaka 18 Mabasa, kwasekukade abantu bakuleli bedinga ukukhululeka.

Phakathi kwamaqhawe la, ohamba phambili yiNkosi yesizwe samaNdebele, uMzilikazi. Imbali ikuveza kungela ozaphikisa ukuthi uMzilikazi, elandelwa nguLobengula lazo zonke izinduna zakithi, bayihlehla indlela yokukhululeka kwabantu.

Ebiza isigodlo sakhe ethi kuseMhlahlandlela, uMzilikazi wayesazi ukuba ukhuluma ngembali yokusuka kwaZulu, ebuthanisa izizwe, esakha uMthwakazi ngoba edinga ukuthi abantu bakhululeke.

Kwabanjalo uLobengula ethatha umbuso esilwa labeLungu, kwakudingwa inkululeko. Kuminyaka eyalandelayo, kulokhu okubizwa ngokuthi nguMvukela Wesibili kumbali yelizwe, abadala bathwala izikhali bangena iganga bedinga inkululeko.

Inde lindlela!

lnkululeko

Kunsuku ezimbalwa nje, siyabe sithakazelela ilanga likaZibuse. Singakhohlwa lapho esivela khona.

Singakhohlwa uMzilikazi, uLobengula, amaqhawe akoGodlwayo, izinduna zakithi ezibalisa uMaduna yena owalwisa uHulumende wobandlululo, kwaze kwadilika imiduli yejele. Kwaba lamanye amaqhawe esaphila lawo aqhubeka ngempi yenkululeko. Sikhuluma kakhulukazi uJoshua Mqabuko Nyongolo Nkomo.

Bonke abathwala imibhobho bekhulula iZimbabwe bamphethe emlonyeni uNyongolo ngoba wayengu khomanda wabo. Ngeke sibaqambe sibaqede laba bantu.

Okuqakathekileyo yikubakhumbula lokubahlonipha.

Yingakho umbono wephephandaba likazulu yikuthi izizalwane zakuleli zingakhohlwa lapho ilizwe elivela khona. Singabantu ngoba sakhululwa ngamaqhawe la.

Njengoba iZimbabwe isileminyaka engu-43 izibusa, kumele sonke siphatheke kunhlelo zokuziphakamisa. Umuzi lomuzi umi ngoba wakhiwe ngabaninimuzi hatshi izivakatshi. Izizalwane zakuleli aziphakame, zizigqaje ngenkululeko le esilayo.

Esikhathini esinengi uzwa abanye bekhuluma ize ngenkululeko, bengazi abakutshoyo. Ukukhululeka kwethu kumele sikugodle, sikuvikele siphinde sikuthakazelele njalo.

Ngokungena kukaHulumende wesibili kumbali yeZimbabwe sibone inguquko utshintsho olukhulu. Umkhosi wokunanza uZibuse wenzelwe koBulawayo nyakenye, okwakuqala kusukela ngo-1980.

UMongameli uMnangagwa wabika wagcizelela ukuthi ngaphansi kwakhe, akulandawo ezavalelwa phandle ngoba singabantu banye. Wabika ukuthi sesaphela isikhathi sokubiza iHarare yenze konke.

Imibono enjengale ayisekelwe. Yiyo inkululeko.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds