Uncategorized

UMBONO: Kasiziqhenyeni ngelifa leli esaliphiwa ngaphandle kwembadalo

20 Apr, 2023 - 00:04 0 Views
UMBONO: Kasiziqhenyeni ngelifa leli esaliphiwa ngaphandle kwembadalo lnkululeko

uMthunywa

Umhlaka 18 Mabasa lilanga elikhulu kakhulu empilweni zezizalwane zonke zeZimbabwe. Lilanga elikhulu ngempela ngoba kuthakazelelwa uZibuse. Kuthakazelelwa iminyaka engamatshumi amane lantathu (43) ilizwe leZimbabwe lizibusa.

Lelilanga liqakathekile ngoba siyabe sikhumbula amaqhawe afela ukuthi ilizwe likhululwe embusweni wabelungu owawulokuncindezela okukhulu kwabansundu owawusukele ekuhluthuneni kwabo umhlabathi ngomnyaka ka1896.

Abansundu babelwela umhlabathi wabo lokungananzwa kwamalungelo abansundu. Onsundu ngalesosikhathi ubengasimuntu walutho, ubebonakala eyinto nje engelagazi loba inhliziyo abeLungu besenza umathanda.

Kumele ekujabuleni kwethu sonke ngelanga leli sikhumbule amaqhawe akhalala impilo zawo ukuze sonke sithole inkululeko kaZibuse. Banengi abafowethu labodadewethu abalegazi elathelela isihlahla senkululeko labo ababengafisa ukukholisa izithelo zalesisihlahla kodwa bakubona kufanele ukuthi bathwale inkafulakufa balwisane lochuku lobuqili babeLungu.

Owabo umsebenzi bawenza bawufeza basina basidedela.
Izopho selisele kithi thina ukuba sigcwalisise izifiso zamaqhawe elizwe lethu ngokumanyana sithuthukisa ilizwe njalo sinanzelisisa ukuthi lokho abakubekela impilo zabo phansi akubi yize nje.

Ukuze sikwenelise lokhu kumele sihlale silindile siqaphelisise ukuthi asivumeli izitha zethu ukuba ziphazamise ukuthula lokhu esilakho.

Kumele singabandlululani ngemihlobo, ngoba sonke singabantwana beZimbabwe abakhululwa yimpinye eyaliwa yafelwa ngabantwana beZimbabwe. Ngale indlela sizathola ukuthi ngeke kube lokuphikisana phakathi kwethu njengabantwana belizweni linye sizahlala sivumelana.

Kuqakathekile ukuthi abantu bazi ukuthi ukuthakazelela uZibuse ayisikho kwelanga linye kodwa kumele kube yinto esihlala siyikhumbula njalo siyibongela.

Angikholwa ukuthi ukhona umuntu ongafuna ukuthi ilizwe libuyiselwe ezandleni zabacindezeli, abelungu ababephatha abansundu sangcekeza nje engatsho lutho.

Loba okunye singeke sakubalisa sikuqede okumqoka kwakho konke yikuba siyawabonga amaqhawe asekade atshona phansi.

Endaweni ezinengi zelizwe abantu bebejabule kuthakazelelwa iminyaka engu-43 sizibusa lokunye konke okuhamba lalelilanga.

Siyambonga uMongameli weSecond Republic ngokuqakathekisa ukuthi ukunanzwa kwalelilanga kuye kwezinye indawo ngitsho lemaphandleni. Umbuthano welizwe lonke nyakenye ubukoBulawayo, lonyaka ubuseMt Darwin, into eyayingenzakali kuminyaka edluleyo.

UMongameli welizwe uEmmerson Mnangagwa

Imbuthano enjengale iqakatheke kakhulu njalo kufanele ibe lomutsho empilweni zethu ngasosonke isikhathi.

Ngalelikhefu yisikhathi sokuthi abantu babonisane ukuthi bangenzani ngenjongo yokuthuthukisa isizwe sethu esihle kangaka. Yingakho uMkhokheli wethu ehlala ehlabela ingoma yokuthi, “ilizwe lakhiwa ngabaninilo”.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds