Ukuhlaziya inkondlo: Imisebe yelanga

08 Sep, 2016 - 14:09 0 Views

uMthunywa

Imbongi nguMihla Sitsha, Siyalibonga maqhawe
IMBONGI kule inkondlo idumisa amaqhawe alwela inkululeko yaleli lizwe leZimbabwe okulamhlanje ikhululekile. Abantu beZimbabwe bakhululekile,  imbongi ize isebenzise isenzukuthi esithi, “Awuphahlwanga ngameva, Uhamba santando, Kakh’okutshayel’umkhuba.” Lokhu okusesibayeni kutsho ukuthi abantu beZimbabwe bakhululekile abaphahlwanga yizitha yikho bezihambela santando,  kakho othi kibo lingeqi lapha njengalokho okwakusenziwa ngabacindezeli ababefaka imigoqo kundawo ezithile bethi abeNsundu bangeqi lapho.

Lamhla umuntu weZimbabwe usekhululekile, usehlezi kuhle. Lokhu kufakazwa yisitsho esithi, “Lamhl’ukhomba ngophakathi.” Imbongi iqhubekela phambili imbuka umuntu weZimbabwe ukuthi usezimukile kakhulu. Lokhu kuvezwa yila amazwi, “Nank’usukhuluphele.”

Ngenxa yenkululeko yeZimbabwe yonke imihlobo isihlangana okwakungenzakali kudala. Lezikolo imihlobo yonke isihlangana kanti iZimbabwe ingakakhululeki abantwana ezikolo babesehlukaniswa ngemihlobo kungekho ukuhlangana.

Ngalokhu-ke imbongi ithi ababongwe abadala njalo besatshwe ngoba yibo abalwela inkululeko ekhona eZimbabwe.

Imbongi ithi abesatshwe abadala ngoba baba lesibindi esingejwayelekanga, bazinikela ukufela isizwe. Imbongi ikhuthaza ukuthi sonke asilesabeni lelobizi nje qha elithi, “maqhawe.” Iyaphambili imbongi ithi kasilesabeni lelobizo ngoba kukhulu elikuthweleyo, elikugodlileyo. Nxa isiphetha inkondlo yayo imbongi iyasitshela ukuthi buyini ubuqhawe.

Ubuqhawe yisibindi. Ubuqhawe yikuzinikela. Ngakho lokho-ke imbongi ithi kababongwe labo bantu. Idolo kaliguqe phansi kanye kanye wonke umuntu athi, “Siyalibonga maqhawe.”

Imbongi nguThabo J C Nkomo, Thula ntombazana

Kule inkondlo uThabo J C Nkomo uqinisa isifazana sonke jikelele ukuthi kasibekezele ekugqilazweni kwaso. Iyakwazi imbongi ukuthi sicindezelwe ngempela isifazana njengoba ezibetha lezondlela esigqilazwe ngazo. Iyacela imbongi ukuthi kasithule isifazana sesule izinyembezi. Uthi thula ntombazana. Iyaphambili iqamba imbongi ukuthi ikhaliswa yini lentombazana. Kuthiwa kayithule ngoba incindezelwe.

Kayithule intombazana le ngoba ibandezelwe, isunduzelwe, iklolodelwe okutsho ukuthi ihlekiwe kumbe yeyisiwe.

Ikhahlanyeziwe, ukuhlutshwa phela. Njalo igqilaziwe ngoba ibonakala isiya emfuleni lomgqomo isiyakukha amanzi.

Ibonakala ithwele umnyaba wenkuni ivela theza. Ibonakala emasimini ithwele ikhuba ilima kumbe ihlakula.

Ngekhaya ibonakala emkulwni isemsamo lembiza ezixhwathayo eziko. Egumeni ibonakala ilomthanyelo ingethanyelayo. Esikolo lakho yiyo ethanyelayo.

Konke lokhu kutshengisa ukuthi isifazana asilakuphumula. Ngenye indlela esibonisa ukuthi akusizi ukukhala ngakho kasithule,  sesule inyembezi kuphela siqinisele.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds