Uncategorized

Sicela ukwakhelwa ikilinika eduze, inyamazana zigcwele

28 Aug, 2015 - 16:08 0 Views

uMthunywa

Cornelius Luphahla
Ziphakathi kwelitshe lembokodo izakhamizi zesigabeni seChipale eBinga kuWadi 21 ngodubo lokuswelakala kwekilinika eduze nanko phela zihamba umango omude owedlula amakhilomitha angu-50 zisiyadinga ukwelatshwa osekubangele ukuthi abanye bafe besendleleni.

Ukuswelakala kwekilinika kule indawo sokubangele ukuthi abantu bahambe umango ongaba ngamakhilomitha angu-55 besiya ekilinika yeLusulu.

UNkosazana Sifiso Mpala oyisakhamuzi kule indawo uthe ikilinika ekhona ikhatshana kakhulu njalo lemota zokuhambisa ziyahlupha okwenza kubenzima ukuthi bayekwelatshwa.

“Ikilinika esiyithembileyo iseLusulu okungamakhilomitha angu-55 ngakho kusuka kube nzima kithi ukuthi siyefika.

Inengi lezigulane liphetha liqinelwa yimikhuhlane ngenxa yokuthi lithatha isikhathi eside lingongiwanga ngomongikazi ngoba lisehluleka ukuyafika ekilinika.

“Kwesinye isikhathi izigulane zicina zilahlekelwe zimpilo zazo zisendleleni ngenxa yobude bomango kanye lokuswelakala kwezimota. Phezulu kwalokho kulegusu elesabekayo okuhanjwa kilo nxa kuyiwa ekilinika le ngoba lilezilwane kanye lempisi okungenzakala ukuthi abantu badliwe zinyamazana basendleleni yokuya ekilinika,” kulandisa uNkszn Mpala.

UMthunywa ubuye njalo waxhumana loMnumzana Douglas Nyoni oyisakhamuzi sakule indawo wachaza ukuthi ikilinika yeLusulu ayilamithi eyaneleyo.

“Ikilinika le isuka yandelwe ngabantu okusuka kudale ukuthi iphelelwe yimithi izigulane zingelatshwa. Esikhathini esinengi izigulane ziphenduka zingelatshwanga ngenxa yokuswelakala kwemithi okusuka kudale njalo ukuthi inengi libone kungelancedo ukuhambisa izigulane,” kutsho uMnu Ndlovu.

Ekhuluma lentatheli uNkosazana Sithembinkosi Ngonya ubikele intatheli ukuthi amanina yiwo athwele nzima kakhulu ngokuswelakala kwekilinika.

“Omama ikakhulu abazithweleyo bathwele nzima ngoba abanye basuka babelethele emakhaya kukanti abanye babelethela endleleni besiya ekilinika. Ukwehluleka ukuyafika ekilinika lokhu kufaka impilakahle yabantwana engozini njalo ngoba abanye omama baphila legcikwane legculazi kungakho umama kunye lomntwana kumele bathole imithi yokuvikela ukuthelelwana kwegcikwane leli okuyingozi ngoba lalabo abababelethisayo bayabe bengelalo ulwazi.

“Okunye njalo abantwana abazalwayo basuka bengavikelwa emikhuhlaneni etshiyeneyo ngoba onina bethatha isikhathi eside bengayanga ekilinika ukuze baphiwe imithi ngenxa yobude bomango, lakho okuyingozi kumpilakahle yabo,” kuchaza uNkszn Ngonya.

Izakhamizi lezi zibuye njalo zachaza ukuthi sezilesikhathi eside zibika loluhlupho kwabezempilakahle kanye lakukhansili yakule indawo kodwa akulamzamo abawubonayo wokuthi kwakhiwe ikilinika.

“Ngenxa yokuthi besingatholi uncedo kukhansili labanye sike sazama ukuzakhela ikilinika kodwa sehlulwa zimali,” kutsho uMnu Ndlovu.

Intathe        lizindaba ikhulume njalo lomlisa wakule indawo uMnumzana Johannes Ndlovu wachaza ukuthi ikilinika eseLusulu ayilazindlu zokugcinela izigulane.

“Okunye njalo ikilinika ekhona ayilazindlu zokugcina izigulane okudala ukuthi izigulane lezi zilale egcekeni ngenxa yokuswela indawo ezingalala khona. Kwesinye isikhathi isigulane siyabe sidinga ukongiwa ngomongikazi abalolwazi kodwa kusuke kubenzima ngesizatho sokuthi ziphetha zibuyela emakhaya zingelatshwanga ngenxa yokuthi kuyabe kulabantu abanengi.

“Lokhu kuyingozi enkulu ebantwini njalo yikho osokusenza sicele uHulumende ukuthi angenele asincedise asakhele ikilinika,” kuphetha uMnu Nyoni.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds