Qaphelani ama-quelEa birds

18 Aug, 2022 - 00:08 0 Views
Qaphelani ama-quelEa birds

uMthunywa

YiNthatheli kaMthunywa
ABENHLANGANISO yeMinistry of Lands Agriculture, Fisheries Water and Rural Development bakhuthaza abalimi kundawana zonke zelizwe ukuba baqaphele inyoni zohlobo lwe-Quelea.

Ekhuluma lentatheli kaMthunywa uMnumzana Shingirayi Nyamutukwa ongu-Acting Director for Migratory Pests and Bio Security Control uthe  njengenhlanganiso bakhangela ngobudli obungahlukuluza abalimi obusuka kwamanye amazwe obunjengama-Quelea Birds zona eziyinyoni zohlobo lwe-Weaver birds okutsho inyoni eziluka izidleke zazo lapho ezibekela khona amaqanda azo ngesikhathi lesi.

“Ama-Quelea abalomlomo obomvu okuyisitshengiselo sokuthi abe egudlana ezilungiselela ukubekela amaqanda.

isidleke

Amaqanda azo abamabili esidlekeni sinye ngasinye njalo abelombala oyisibhakabhaka.

Inyoni lezi zibalamaqanda amancane kakhulu njalo nxa sichwayisisa ukuthi yiziphi indawo ezibekelela inyoni lezi sibona ukuthi ziba sendaweni lapho okungela zulu elinengi  elizweni.

“Ziphapha zizinengi ndawonye. Inyoni lezi zithanda  ukudla amabele, inyawuthi kanye lotshani kakhulu.

Okwakhathesi zihlupha abalimi abalime ingqoloyi. Kungakho lonyaka kulinywe ingqoloyi enengi kakhulu elizweni okwenze uHulumende wasungula i-Quelea Bird Command Centre lapho abalimi abayabe bethumela izikhalazo zabo mayelana lenyoni lezi.

“Bengabikela ugatsha lwethu baphanga bathole usizo, lapha sizama ngawo wonke amandla ukuba sincedisane labalimi bethu.

I-Command Centre le kusukela isungulwa sayilungisa ukuze abalimi bathole lapho abangabika khona izikhalazo.

Okujabulisayo yikuthi abalimi bayayisebenzisa indawo le,” utsho njalo.

Uqhubekele phambili wathi uHulumende uthenge imithi eminengi kakhulu eyokusebenzisa ukwenqabela udubo lwenyoni lezi.

“UHulumende uthenge imithi eminengi kakhulu, lokhu esingathi ngama-sprays okufafaza lama-vehicle sprayers lapho okuyabe kufafazwa ngezimota.

vehicle sprayers

Imota lezi ziphathisa ukuba nxa kube lohlupho lwenyoni lezi senelise ukufinyelela lapho okuyabe kube lohlupho lolo.

“Endabeni yemithi elizweni lonke silendawo ezine lapho esigcine khona imithi le ukwenzela ukuba abalimi  abangaphi langaphi bengabika ukuba sebehlelwe luhlupho lwenyoni lezi kweneliseke ukuba bafinyelelwe baphathiswe ngoba sihle sigijimisele umuthi ngoba uyabe useduzane lendawo lapho okuvele khona lumbiko, abalimi benelise ukuthola usizo.

“Ngesikhathi lesi sengqoloyi sengezelele imitshina yethu kunye lamaqula abasebenza lokhu ukuze sibone ukuthi siphathisa abalimi abanengi ngasikhathi sinye ngoba kulinywe ingqoloyi enengi engafika ku-80 000 hectares.

Abalimi kakula mali abayikhuphayo kukho konke lokhu bancediswa kungela mbadalo.

“Okudingakalayo yikuthi abalimi babikele abaseCommand Centre ukuthi inyoni zilala ngaphi besezifafazwa kuphela.”

Uthe abalimi abalime indima ezincinyane bangenelisa ukusebenzisa indlela zokuxotsha inyoni lezi ngokubanga umsindo ngokutshaya amagabha kumbe  amavuvuzela ngoba kaziwuthandi umsindo, ziyabaleka.

Izakhamizi zilakho njalo ukuyathola incwadi kugatsha lweNational Parks and Wildlife ezibanika imvumo yokuba bathiye inyoni lezi kumbe ukusebenzisa omambule.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds