Uncategorized

Phos’ elakho: Qhubekani licela kuMvelinqangi

14 Jan, 2016 - 00:01 0 Views
Phos’ elakho: Qhubekani licela kuMvelinqangi

uMthunywa

Cornelius Luphahla
BakaMthwakazi angithi nje babengasomi oMandulo nxa babethi uMlimu kakhalalelwa? Kunjalo sibili, kubalulekile ukuba lingadeli liphasalale licela kophezulu ukuba alehlisele amazolo. Kambe ngubani obelalo ithemba lokuthi izulu lingabuya litshaye kuze kujabule ngitsho lentethe ebesezisegcekeni angathi kusebusika?

Lokhu ngeke kwenziwe ngumuntu kodwa ngamandla kaMvelinqangi yedwa zwi. Angithi nje iviki le esikuyo isizwe sikaMthwakazi sivumelane ukuba kube yiviki yokucela izulu. Lakanye ophezulu kazange wasidanisa waphanga wehlisa isicelo sabo samazolo, khathesi lezifuyo sezingathi zithi dlwe kancane.

Ngikhuluma nje inengi lezifuyo ikakhulu inkomo besezisengozini yokucuba khona kusehlobo nje. Abanye abalimi khathesi bakhala ezimathonsi ngenxa yokufa kwezifuyo zabo ziqedwa yindlala yamanzi kanye lokusweleka kotshani.

Noma nje izulu leli liphuzile ukuna kodwa kungcono ngoba izifuyo zizasila, abalimi bazaphephela kuzo. Ngenxa yesicelo sabantu kophezulu kuyathembisa ukuthi lingatshaya sibili izifuyo zidle uhatshi njengoba phezulu kukhanya lokhu liyezile.

Ekadeni kwakuthi nxa kukhwamalele njengalonyaka abantu bengahlali phansi batshone bebhoda becela kwabaphansi ukuba babacelele amazolo kuMvelinqangi. Yikho kwakungavamanga ukuba abantu bahlale bekhala ngendlala. Lakhathesi nxa uMthwakazi engadeli ukukhalaza kophezulu ngeke wafa ngendlala.

Ngiyazi abanye sebezibonela indlala kuphela lonyaka ngenxa yokulahla ithemba basuke balibale ukuthi ukubekezela kuyinto eqakatheke kakhulu. Ukungani kwezulu akutsho ukuthi abantu badele kodwa kabaqinisele baqhubeke becela kuMdali, nanku phela khathesi uMthwakazi ukhalile sazwakala isicelo sakhe kophezulu.

Ekuceleni izulu lapha akukhathalekile ukuthi licelwa ngaziphi indlela, abacela ngokwesintu kanye labacela ngokukhuleka bavunyelwe ngoba bonke bacela kuMvelinqangi. Ukubandlululana ngokwezokholo akufanelanga kwenziwe bakaMthwakazi ngakho kubalulekile ukuthi libambane nxa licela kuMdali.

Khathesi ngenxa yokudela amasiko izulu selithatha eside isikhathi lingani noma nje licelwa kodwa endulo babethi bengaya eNjelele bayebika ngodubo lwamazolo lalithi lisiyatshona izinhlambi zezulu sezitshaye aze aba mathathu amahlandla. Pho khathesi likhalelani lina lidela amasiko enu lilandela awezinye izizwe?

Noma nje lonyaka kuvele kuzikhanyela ukuba kulugwadula kodwa nxa uMthwakazi engavuselela indlela okhokho ababephila ngayo ahlale ekhala kophezulu ngiyazi ngeke kuswelakale abangavuna igcwale inqola.

Okwamanje nxa lingahlala phezulu kwezandla ngeqiniso ozavuna igcwale inqola uyabe ewembe enzikini yolwandle olugubha amaza.

Injalo impilo, umntwana ongakhaliyo ufela embelekweni njalo ithendele elihle ngelikhala ligijima. Ngakho nxa uMthwakazi engafela ngaphakathi okwebutho likaTshaka adele ukukhalaza kuMvelinqangi uzakotha awuphembileyo sesidla ingqweqwe zomlomo.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds