Owindi kubikwa sebehluphile ezilindweni zamabhasi

24 Dec, 2015 - 00:12 0 Views
Owindi kubikwa sebehluphile ezilindweni zamabhasi

uMthunywa

KUNDATSHANA yethu edluleyo, sikhankasele ukuphungulwa lokuvikelwa kwengozi zasemgwaqweni sacebisana langendlela zokugcina impilo zethu kunye lempahla yethu ngokuvikela icala lokugqekeza. Lamuhla sizaqhubekela phambili ngeziphathelane lekhefu kunye leziphithiphithi zeKhisimusi le ebesiyilindele kusukela umnyaka uqalisa.

Angithi siyazi sonke ukuba umnyaka omutsha yiwo oqalayo besokusiza iKhisimusi? Ngesikhathi abeZimbabwe Republic Police (ZRP) National Traffic beqhuba imikhankaso yezasemigwaqweni, ezinye njalo ingatsha zeZRP lazo ziyabe zimatasatasa zilwisana lamacala aqondane lazo. Sikhuluma kunje nje, abahluza ngezokudalwa kwamacala bathi kuyadanisa ukunanzelela ukuba amacala okutshontshelwa kwabantu yizigebenga ezihlomileyo (armed robbery), aqanse kakhulu kuMpalakazi walonyaka. Lanxa nje inani lingatholakalanga, kubikwa abantu babelwa emigwaqweni, ezitaladeni, ezindledlaneni, lezinye indawo ezinjalo lapho okuyabe kusibatheleke khona.

Amasela la acathamela abantu ngezikhathi ezigoqela kusukela ngabo-8 ntambama kusiya ku-3 emadabukakusa.

Asebenzisa izikhali ezigoqela ingqamu, imigqala, amahloka, inkemba lakho konke okunye okujayelekileyo njengemihlobohlobo yenkafulakufa ngokwazo. Otsotsi laba bathi bangahlasela, bathathe impahla eyinotho eyiyo abayijongileyo egoqela imali, omakhalemkhukhwini, ama-laptop lokunye. Isixwayiso sethu-ke yikuthi lingahambi ebusuku, ikakhulu endaweni ezicatshileyo. Hambani kukhanya njalo liphange libuyele ngemakhaya lasezindlini kungakabi sebusuku ukuze sivikele inotho yethu kanye lempilo zethu ngoba amasela la alakho ukucina ebulala umuntu. Akukhathalekile ukuba akuzuzile na kumbe hatshi akufunayo ngoba kwesinye isikhathi ayabe ejonge ukukubulala nje wena labo bonke ubufakazi obungawabethelela ecaleni nxa engabanjwa lawomasela.

Kusenjalo, abaqhuba imisebenzi yokuphathisa abakhokheli bamabhasi lemitshova “owindi’’, kubikwa sebehluphile ezilindweni zalawo mabhasi kunye lasema-renkini elizweni lonke jikelele. Lokhu kwenzakala ngenxa yokwanda kwezihambi abantu besiyale lale kukhefu leKhisimusi lomnyaka omutsha. Ukuphithizela kwabo “windi” bedonsa abantu, izikhwama zabagadi lokunye okunjalo, kunika amasela ithuba lokweba okwenza uzulu alahlekelwe yinotho yakhe ayithola nzima. Kulicala ukubizela ibhasi kumbe umtshova usiyale lale, uhlukuluzana labantu beswela lalapho abangaqonda khona ubavimba njalo-nje! Icala leli laziwa ngelika-touting ngesiNgisi.

Uhlupho lokubizela abantu abafundileyo njalo abakwaziyo lapho abayakhona yikuthi kusuke kudaleke amanye amacala abalisela phakathi ukulwa, ukuthethisana ingozi emgwaqweni kanye lokubulalana ngokwakho.

Ungabotshwa umemezela, ulakho ukudlela iKhisimusi estokisini/enkantolo. Ukulwa lokutshayana kulakho ukuqhamuka njalo ngesikhathi kubangwa abantu emabhasini / imitshova ngakho sikhuthazana ukuba sixekane lemikhuba efana lale. Abantu kabakhululeke ukuya lapho abaya khona njalo bagade izimota abazithandayo.

Akumelanga abagadi babanjwe ngamandla ukugada izimota abangazifuniyo. Amasela athatha ithuba loku“tshayela abantu izikhwama” ngenxa yokuphithizela kwabo“windi’ laba abahlezi bexwayiswa liphephandaba likazulu ukuba bahloniphe izihambi.

Zihlobo, hlelani in’hambo zenu kuseselesikhathi. Lingaphithizeli njengalamuhla nje kunje selisiya kuKhisimusi ngoba labavela phandle kwelizwe labo bayabe sebefikile befisa ukuya emakhaya.

Kuzona lezi izihambi ezivela phandle kwelizwe, zibakhona ezilomkhuba wokuthwala, ukuthengisa lokuphatheka kwezezidakamizwa. Kulicala ukutholakala ulezidakamizwa ngakho qaphelani abantu abalicela ukuchaphisa (emingceleni) lokuthwala impahla elingazaziyo. Khumbulani isitsho sasendulo esithi isela ngelibanjiweyo!

Abesifazana yibo abande ukudelelwa kulezoziga. Phela kwande ukuba babelozwelo, isihawu lesihelo omama.

Umthetho kawukudingi-ke lokho ngoba bekhona njalo o“tsotsi” besifazana abayabe bevele bethwele amagcobo lemithi okungavunyelwayo kuleli. Okungavunyelwayo lokhu ngama-appetito, lemonvate, carolight, izidakamizwa zonke, utshwala obugoqela i-broncleer (broncho) lokunye okunjalo. Siyabonga yikuthi nje indaba zakoCALA loyise uSigilamkhuba zisuke zizwakale sengathi kuyalwiwa kanti hatshi. Kayixabene bakwethu, sidibane kwelizayo.

Thumelani imibono yenu kunombolo yeWhatsApp u – 0783185092 kumbe ebulenjini ku – [email protected] / [email protected] / [email protected] .

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds