O-LEVEL: Ukuhlaziya inkondlo, Zithulele! – Thabo J C Nkomo

10 Mar, 2016 - 00:03 0 Views

uMthunywa

NXA ngifunda isihloko salinkondlo ngikhumbula inkondlo eyalotshwa nguO L Mlilo etholakala kugwalo lwezinkondlo Ugqozi Lwezimbongi ethi, “Usibagobe”. Yona iqala ngamazwi afana lalesi sihloko athi, “Zithulele”.

Umlilo laye njengoNkomo lamazwi wayewaqondise kunyoni yezulu ethi kayizithulele, isikhale kwezwakala. Umlilo uyibiza ngelithi Sibagobe leyo nyoni. Ngenye indlela wayesitsho ukuthi inyoni le yayikhala ngokuthi kabaqondiswe abantu ngoba sebephambukile empilweni yabo, kabasalandeli imikhuba lamasiko abo. Sebesenza izinto ezilihlazo.

Ngokufanayo ngibona uThabo J C Nkomo eyizwa leyo nyoni ikhala okuzwisa ubuhlungu, isitsho ukuba abantu kabaguqulwe baqondiswe balandele amasiko abo hatshi ukuthatheka ngawabezizwe. Ngokunjalo uNkomo laye useyithulisa leyonyoni yezulu ngoba sekuzwakele ukukhala kwayo. Impilo yabantu isiguqukile, abantu sebephila impilo engaqondanga osekuyisiga ngoba imbongi ithi ilanga selitshona liphuma. Kazimanga kuhle izinto ngoba ngeke ilanga litshone liphuma.

Ngalokhu imbongi isebenzisa ihaba ibonisa ukuthi impilo yabantu isiguqukile,  abantu abasalandeli lokhu okudingakala kumasiko abo. Imbongi isebenzisa isaga, “Obekuyiziziba sekungamazibuko.” Obekuhlonitshwa kusesabeka izolo khathesi akusahlonitshwa ngoba isaga lesi siveza ukuthi ekuqaleni bekuyiziziba abantu besesaba ukuchapha kuzo kodwa lamhla sezigqibelekile lezo ziziba azisesabeki sezingamazibuko abantu sebezichaphela nje bengesabi lutho. Ubuntu sebuphelile ebantwini ngoba kabasahloniphi njalo kabasazihloniphi.

Sekuxoxwa sanganekwane Ubuntu obabukhona kudala ebantwini ngoba khathesi abusekho. Ihlaba umkhosi ngokufa kwelizwe ebelilihle kakhulu. Yiliphi lelolizwe eselifile? Ilizwe eselifile ngelaMantung’ akoKhumalo lelakoMambo. Leli yilizwe lamakhosi esizwe seZimbabwe akudala oMzilikazi loMambo okuthi nxa abantu bekhuluma ngalokho uzwe bethi, “Kudala ilizwe lisakhile kungakafiki abeLungu abathumba abantu kunye lemikhuba yabo babafundisa izinto zokuza. Lanxa kunjalo imbongi iyagcizelela ukuthi kayizithulele leyo nyoni, ingane kayise ebikhala ngokuchitheka kwesizwe okukhona.

Ikhangele konke okwenzakalayo imbongi. Ilanga liyatshisa kakhulu ikugcizelela ngesenzukuthi “bhe!” langesitsho esithi, “Likhuph’inhlanz’emanzini”. Litshisa kakhulu lisenzenje imifula emikhulu engezansi kweleMaNdebeleni, oMzingwane laboThuli bazithulele zwi! Abalamanzi agelezayo ngoba komile. Nxa imbongi ikhangela eguswini kuyesabeka lokho ekubonayo. Amagusu agcwele phamu amathambo amhlophe qhwa. Ngamathambo ezinyamazana ezifeleyo zibulawa yindlala ngesikhathi senkwankwa. Indlala isingene yazika iqeda izinyamazana lezinanakazana.

Sizaqhubeka ngalinkondlo kuviki ezayo sisizwa inguquko esikhona ebantwini osekudabula imbongi.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds