Uncategorized

‘Ngcono sizidlele indlovu ezisiqedela izilimo’

07 Mar, 2024 - 00:03 0 Views
‘Ngcono sizidlele indlovu ezisiqedela izilimo’ Umhlambi wendlovu

uMthunywa

Leonard Ncube

ZIKHALA ezimathonsi izakhamizi zeMabale, eHwange ngokudlelwa izifuyo lezilimo yizilwane kanye lendlovu.

Izakhamizi lezi zithi zicela ukubhadalwa langenyama yendlovu ukuze inhliziyo zithobeke.

Izakhamizi zikhulume lokhu emhlanganweni oyenzelwe kuWadi 17 esigabeni senduna uDingane-Nelukoba kuviki ephelileyo.

Induna uDingane-Nelukoba laye ugcizelele ukuthi abantu besigaba sakhe sebelahlekelwe yimpahla enengi, izifuyo kanye lezilimo kukanti akula abakutholayo ezinyamazaneni lezi.

Umhlangano lo ubuqhutshwa nguMphathintambo obona ngeZemvelo, uMnumzana Nqobizitha Mangaliso Ndlovu. 

Induna uShana yeJambezi loWhange labo bebekhona emhlanganweni lo.

“Sibhekane lodubo lwenyamazana kodwa akula esikutholayo ngaphandle kwezililo. Zinengi indlovu ezibulawayo ngomnyaka kodwa asitholi lutho,” kukhonona uMnumzana Misheck Mpofu, isakhamuzi sika Wadi 17.

Esinye isakhamuzi sithe inani lendlovu endaweni yabo linengi kakhulu okuyikho okudala ukulwisana kwabantu lezinyamazana.

“Kungabangcono zidutshulwe abantu bezidlele inyama ngoba ngezabo lezindlovu. Mina ngangilenkomo ezilitshumi lantathu kodwa sengisele lezine kuphela ngenxa yezilwane. Nxa sikhala bathi izilwane ziqakathekile ukwedlula izifuyo zethu lathi abantu. Sicela zidutshulwe indlovu sinikwe inyama sizidlele kulokuthi siphelelwe yikho konke kodwa singatholi lutho,” kulandisa isakhamuzi.

Izakhamizi zithe kufanele uHulumende ananzelele ukuthi kwamanye amazwe abantu abahlala duze lezinyamazana bayanakekelwa.

“Siyakhala Mphathintambo, sifana labantu abafelweyo ngoba asisela lutho. Sicela usitshele ukuthi lina njengabadala likhangelele ukuthi lizasenzelani ngoba iCampfire ayisenzeli lutho. Sikhalela ukuthi usincede singahlali sikhala izililo ezingapheliyo. Kungangcono sizidlele inyama,” kutsho esinye isakhamuzi.

UNkosikazi Mavis Sibanda ongusobhuku kuWadi 16 uthe izakhamizi ziyalamba kodwa zikhangelane lendlovu.

Uthe kungcono indlovu ezihlupha izakhamizi zibulawe abantu baphiwe inyama. 

Kunkulumo yakhe njalo ephendula izakhamizi, uMphathintambo uNdlovu uthe minengi imizamo uHulumende asayicubungulayo ukuncedisa izakhamizi ezikhangelane lohlupho lwezinyamazana.

Uthe ukwabelwa inyama kungeminye yemizamo.

“Sengizwile isikhalazo senu sokuthi libona ngani inyama ingasincedisa njengoba siseduze lendawo yezinyamazana. Indaba yenyama izalungisiswa. Kukhona esiphezu kwakho esikulungisayo okungangokuthi kukhona esizakwenza badala. Vele zinengi kakhulu indlovu lezi, kulemizamo esizayenza,” kutsho uMphathintambo uNdlovu.

Ubikele izakhamizi ukuthi iKhabhinethi izakwenza isinqumo ngemva kokuba ugatsha lwakhe soluqedile ukuvakatshela iziqinti ezilohlupho lwezinyamazana zasendle.

Kuviki ephelileyo uMphathintambo Ndlovu uvakatshele iBulilima, Tsholotsho leMabale.

Kuliviki elinye iqula lihlele ukuvakatshela iBinga, Gokwe, Nyaminyami, Masvingo kanye leMasvingo.

“Angeke ngathi siyabe silinika inyama nyanga zonke kodwa mhlawumbe sithi kanye ngemva kwenyanga ezimbili kumbe ezintathu. Ngizama ukuthi ngingafaki izinqumo ezinengi singakabhodi zonke indawo kodwa eqinisweni indaba yenyama izalungisiswa,” kutsho uMphathintambo Ndlovu. 

Izakhamizi zithe indlovu eyodwa ngeke yenele iwadi yonke ngoba abantu bengabulalana kubangwa inyama.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds