uMthunywa
Musa Janga
IZIBUNGU azilunganga emibhideni kukanti inengi lazo ziyawudla amahlamvu ezinye njalo zicine ziwenza wome.
UMthunywa ukhulumisane loMnumzana Mandla Ndebele weAgro seeds and Chemicals obike ukuthi abalimi bemibhida kumele bafafaze imithi emibhideni yabo ukuze baqede izibungu lezo.
“Nxa ulesivande semibhida kumele imibhida yakho ifafazwe ngomuthi ukuze uvikeleke ezibungwini,” kuchaza uMnu Ndebele.
Uqhubekele phambili esithi izibungu lezi ezinengi zakhona kulezidla amahlamvu ezinye zidla impande yemibhida uze uswabe. Lokhu njalo kwenza imibhida ingasakhuli kuhle.
“Izibungu ezinengi zombhida ikakhulu ezidla amahlamvu ziyabe zilombala oluhlaza njengowombhida ngakho kwesinye isikhathi umlimi ucina engazinanzeleli.
“Izibungu lezi ezinye ziyabhoboza amahlamvu ezinye zidla impande okwenza imibhida icine ingasakhuli ngakho ukufafaza isivande sakho kuqakathekile kakhulu,” kuchaza uMnu Ndebele.
Ubuye wathi ekufafazeni isivande sakho uyenelisa ukuthi uzithengele imithi yakhona yokufafaza uzenzele kumbe ubize abafafazayo e-Agro-Seeds and Chemicals bazokwenzela.
“Kulemithi eyehlukeneyo, omunye wakhona yi-Diazinon oqeda izibungu lezi ngakho umlimi sengazithengela azenzele yedwa kumbe asibize simenzele,” kuphetha uMnu Ndebele.