Uncategorized

Lifikile ihlobo, abalekile amavila

05 Nov, 2015 - 15:11 0 Views

uMthunywa

Silo Cornelius Luphahla
BABENGASOMI oMandulo nxa bethi ungabona uMfumfu enunkula, intakubomvu zithela, amangabuzane endiza awuthandabuzi ukuthi ihlobo lisondele uyathwasa umnyaka. Nanku sikubona ngamehlo, uyathwasa umnyaka, lifikile ihlobo, iyavuleka indlela yamavila nankaya etshaya utshani.

Kwandise ukuthi ngalesisikhathi ubone abantu bethwala imitshaqana bedela imizi yabo besiya emadolobheni bethi bayadinga imali yeKhisimusi. Ongaziyo usuka athi kuhle lokhu ngoba bayaselela imuli zabo kanti baqhola ubuqaqa abayibo ngenkinza langemadlana bazembese ukukhazimula okungasikwabo ngenxa yobuvila.

Angithi njengoba sesikhangelele insewula kufanele abalimi baqale ukulima kuyonale inyanga noma nje abanye sebeqalile. Pho oyadinga imali yeKhisimusi ngonjani kulokuthi alime athole ukudla kwakusasa? Yiwo phela amavila esikhuluma ngawo okwakuthiwa ehluleka ngitsho lokuzenwaya. Limqoka elithi ukuduma kwezulu kwalana lamavila.

Isimanga yikuthi amavila la asuka ahlale emadolobheni kuthi nxa kufika ikwindla ubone sephenduka ethi azolima.

Asazi-ke khathesi ukuthi azaqonda ngaphi njengoba sokulinywa lemadolobheni. Inengi labantu abanje baziwa ngendlala kodwa abadeli ubuvila babo. Ukucela kibo sokulisiko akusabethusi. Abazi ngezokulima khathesi sebekhangelele insewula ukuthi baqale ukuzibiza ejogweni noma nje sebeke bazithi halahala endimeni ezimbalwa.

Amavila aswele lapho angaya khona uwabona ngokuvuka ilanga liphuma ethi ayalima afike ahlabe indima enganganani libe selitshisa ilanga aphenduke. Kuthi nxa kuphela isikhathi sokulima uthole umuntu elime indinyana ezintathu kodwa nxa abanye sebeyitshayile inala umuzwa ethi balomuthi bamthathela amabele.

Asazi-ke lonyaka njengoba abacwaninga ngezomkhathi bethule ukuthi izulu lincane, amavila kawajabuli nje alomuntu phansi. Noma kuthiwa lonyaka ozavuna igcwale iphuphume uyabe ewembe enzikini yolwandle olugubha amaza, kodwa akutsho ukuthi abantu badele ukulima ngoba uMlimu kakhalalelwa. Amavila wona sethole indlela yokucatsha ngomunwe, kodwa isiphetho bazayikhomba inkangala yeMahalihali, isingenile indlala ekhaya.

Kuqakathekile Mthwakazi kaNdaba ukuthi noma nje izulu bethi alikho kodwa abantu balime njengeminyakeni yonke ngoba ithendele elihle ngelikhala ligijima. Abadala babethi kungcono ukuthi ilihlo lixhotshwe libhekile kulokuthi lixhotshwe licimezile. Ngakho kubalulekile ukuthi abantu bengalingisi esamavila adela ukulima ethi akula zulu.

Njengoba babetsho beqinisile oNdukuzibomvu amajaha omkhonto ukuthi kayikho ephandela enye kungasimntanayo, asazi-ke kulabo abadela ukuyaphanda bekhangelele ukuyacela komakhelwane. Angithi nje endulo abalimi babethi, “…sizahlangana ezizeni”. Limqoka lelo lamavila azabonakala ezizeni bakwethu.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds