Kuvikelwa amaxhaphozi eNkayi

20 Feb, 2015 - 09:02 0 Views
Kuvikelwa amaxhaphozi eNkayi

uMthunywa

wetlandMsilisi Dube
INHLANGANISO ekhangele ngezemvelo eye Environmental Management Agency (EMA) isinikeze abalimi beZenka eNkayi izamende kunye locingo ukuze kuvikelwe ukugugudeka kwamaxhaphozi ukwenzela ukuba benelise ukulima ama-nutritional gardens kunye lokuthi izifuyo zabo zithole amanzi okunatha.
Kubikwa amaxhaphozi avame ukubhidlika ngoba kungelamuntu owanakayo okucina kubangela ukuba abantu babhekane lodubo lwamanzi kunye lendlala.

Abalimi abakhulume loMthunywa baveze ukuba babone kubalulekile ukuthi bavikele ukugugudeka kwamaxhaphozi la ngoba kuyiwo abaphilisayo.

Omunye umlimi uMnumzana Thamsanqa Moyo uthe ixhaphozi leli elakhiweyo lizabanceda kakhulu ngoba izifuyo zabo sezizathola amanzi ahlanzekileyo okunatha.

“Silohlupho lwamanzi emangweni wethu ngoba kasilamfula eduze. Ixhaphozi leli laqala limpompoza kancane, izifuyo zethu zinatha kilo. Sasesibona kubalulekile ukuthi sililondoloze kuhle ukuze lingagqibeleki,” kutsho uMnu Moyo.

Uqhubekele phambili wathi ngenhloso yokulondoloza ixhaphozi leli badinga imali kunhlanganiso yeEMA ukuze balakhele kuhle.

“Ngenxa yokuthi sakhela ixhaphozi leli sesisenelisa ukuthola amanzi okunatha ngakho impilo yethu yonke isiyeyame exhaphozini leli,” kulandisa uMnu Moyo.

Omunye njalo umlimi uNkosikazi Siphathisiwe Nkomazana uthe sebezenelisa ukulima izivande ukuze baziphilise.

“Njengoba sesilexhaphozi leli sesizenelisa ukulima izilimo ezitshiyeneyo ezibalisa imibhida, amathanga kunye lezinye izilimo ezitshiyeneyo. Ixhaphozi leli kuqakathekile ukuba silivikele lingagugudeki ukwenzela ukuba lisiphilise kunye lezinyamazana zendle,” kuchaza uNkkz Nkomazana.

Isisebenzi seEMA uMnumzana David Maundze uthe kubalulekile ukuba abalimi laba bavikele imvelo ukuze bathole uncedo kiyo.

“Kumele sinakekele imvelo yethu ngoba isiphilisa. Imvelo isinika izihlahla ezisinika umoya ohlanzekileyo. Ixhaphozi leli kumele lisetshenziswe ngendlela eqondileyo ukuze lingagqibeleki. Wonke amaxhaphozi asezigabeni zonke jikelele kumele anakekelwe ngoba esiphilisa.

“Njengezakhamizi akumelanga sigamule izihlahla mahlayana kumbe silahlele ingcekeza egangeni ngoba lokhu kubhidliza imvelo. Okunye futhi okuqakathekileyo yikuthi akumelanga sitshise amavili ezimota kumbe sitshise iganga ngoba lokhu kubangela ukuba i-Ozone layer ibhidlike izulu licine selingasani kuhle,” kuchaza uMnu Mawundze.

UDistict Education Officer weNkayi uMnumzana Philip Dlamini ukhuthaze izakhamizi kunye lababalisi ukuba bafundise abantwana bezikolo ngokuqakatheka kwemvelo kunye lokuyivikela ukuze ingatshabalali.

Usuku lokuvikelwa kwamaxhaphozi lubakhona minyaka yonke mhlaka 2 Nhlolanja umhlaba wonke.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds