Kazincediswe izilimo zingatshi

28 Jan, 2016 - 00:01 0 Views
Kazincediswe izilimo zingatshi

uMthunywa

Johas Moyo
INHLANGANISO yeAgritex sikhuthaze abalimi besabelweni seMatabeleland North abalezilimo ezilokhu zingakatshi ngemva kokutshisa okube khona ukuthi baqhubekele phambili bevikela izilimo zabo ekutshiseni lokhu ngokulondoloza amanzi ezulu elibakhona kanye lokuzama ukwehlisa isiqubu sokuhamba kwamanzi ensimini.

Ingcitshi kwezokulima uMnumzana Davison Masendeke onguProvincial Agronomist esabelweni lesi uthe abalimi kumele bazame ukulondoloza amanzi ezulu elikhona ukuze benelise ukuthola isivuno esithe xaxa.

UMnu Masendeke uveze indlela ezine ezingasetshenziswa ngabalimi ukulondoloza amanzi ukuze izilimo zingatshi nxa ilanga selitshisa.

“Izulu endaweni ezinengi lilutshwana kakhulu lonyaka, kwezinye indawo liyafefeza nje ledlule. Kungakho abalimi kumele babone ukuthi ngasosonke isikhathi izilimo zabo zihlala zihlakulelwe ukuze kungabi lomncintiswano wamanzi phakathi kwezilimo kanye lenkotha.

“Lokhu kulakho ukubasiza ukuthi izulu lingana amanzi ayabe etholakele abe ngawezilimo kuphela ukuze zikhule,” kulandisa uMnu Masendeke.

Uqhubekele phambili waveza njalo ukuthi abalimi kumele bavikele ukudlaliseka kwamanzi agelezayo nxa izulu linile ngokwehlisa isiqubu sawo.

“Ukwenqabela ukugeleza kwamanzi masinya kuyaphathisa ukuthi izilimo zithole amanzi enelayo. Lokhu bangakwenza ngokuvula imigelo ukwenzela ukuthi amanzi angagelezi esiya phandle kwensimu kodwa angene emasimini ezilimweni.

“Abalimi kumele babone njalo ukuthi amanzi ayafinyelela zonke izilimo ikakhulu ensimini ezigonqemeyo okuba lendawo eziphezulu leziphansi lapho okucina kusima khona amanzi. Indawo ezinje zibangela ukuthi ezinye izilimo zitote,” kuchaza uMnu Masendeke.

Ugcizelele wathi ensimini lezi izilimo ziyatshiyana ukukhula kwazo kubangelwa yindlela ezithola ngayo amanzi.

“Abalimi kumele babone ukuthi amanzi ayangena phansi ngokufanayo ensimini, lokhu kwenza izilimo zabo zikhule kuhle zilingana.

Abalimi baphinde njalo baxwayiswa ukuthi bagcine amanzi wonalawo amalutshwana ukuze bathelele ngawo izilimo zabo zingatshi.

Uphethe ngokuchazela abalimi ngezinye indlela ezingabenza babe lesivuno esihle ngokuchaza ukuqakatheka komvundiso kuzilimo.

“Abalimi abavundise umhlabathi abalime kuwo ngomquba kumbe ngomvundiso weCompound D kanye lowaphezulu i-Ammonium Nitrate.

“Ukusebenzisa umvundiso kuyaphathisa ukuthi umumbu ukhule masinyane, umuhle njalo kwenza umlimi abe lesivuno esikhulu,” kutsho uMnumzana Masendeke.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds