Izifundo zabo Grade 7

15 Jul, 2016 - 00:07 0 Views

uMthunywa

Kulendlela ezinengi ulimi lwesiNdebele njengezinye indimi olufundwa ngayo.

Umfundi ulakho ukuthi atshengise ukuthi uyenelisa ukusebenzisa igama elitsho izinto ezimbili lona lilinye emitshweni emibili kumbe edlula lapho eveza lezozinto.

Kumele aphe igama elilodwa elitsho izinto ezinengi.

Izibonelo: Ibala elithi ithanga litsho izinto ezimbili. Ithanga ngumhlobo wesilimo onabayo.

Ithanga ngumbala wolutho oluthile. Imitsho elandelayo ilengcazelo ezimbili zebala elithi ithanga. Ithanga elimile esivandeni lizele kakhulu lonyaka. Isigqoko sakhe silithanga.

Nanzelela: Nxa usakha imitsho etshengisa ukuthi ibala litsho izinto ezinengi kumele unanzelele ungaguquli isiqu salelogama kodwa isiqalo segama singaguquka ukuze sivumelane lezinye incezu zenkulumo ezakha lowo mutsho.

Nanka amanye amabala atsho izinto ezimbili lengcazelo zawo:

Umuzi — ikhaya lapho okuhlala khona abantu. Ichatha lemvelo elimnyama elisemzimbeni womuntu.

Isimbo — isikhali esingumgqala esicije nganxanye esokughebhisa amagodi. Isimbo — imali ebhadalwa inyanga ukuthi iye gebhela lowo ogulayo imithi.

Umkhonto — isikhali esicijileyo sokulwa esasisetshenziswa ngamabutho akudala. Imali ebhadalwa inyanga nxa lowo ebimelapha esesilile.

Inkomo — isifuyo. Umkhuhlane ovuvukisa umzimba nxa kuqanda ikakhulu kulabo abantu abaphuma umungula.

Igama elilodwa elimela okuthile:

Inkukhu enduna liqhude.

Intombi ephelekezela udadewabo oyakwenda ngumthanyelo.

Inkomo emunyisayo esengwayo kodwa engehlisiyo yisigqala.

Umduna wenja engathenwanga lichalaha.

Umduna wemvu engathenwanga yinqama.

Inkomo engathenekanga yinxaha.

Ithuna lingcwaba.

Umuntu ongumama osanda kubeletha ngumdlezane.

Ubaba udonswa ngogodo ngoba engaboni — yisiphofu.

Inkomo enduna eyathenwayo yangakithi iyagula — inkabi.

USihle kezwa endlebeni — yisacuthe.

Uzakhupha umlaza ngesikhala esingaphansi kwegula — umunge.

Umama uthe ngengule amafutha echagweni olusenqayini — ulaza.

UNomvelo uyenelisa ukusebenzisa izandla zombili ngokufanayo — likhabe.

Nxa kutshisa uLizwe wandise ukuphuma igazi ngamakhala — umungula.

UNdumezulu waqalisa kudala ukukhombisa kodwa kuze lakhathesi akakaze akhonjwe — yisigwadi.

Amagama akhomba ukuzala:

Umuntu osanda kuzuza usane sithi ubelethile kumbe ukhululekile.

Inkomokazi sithi izele.

Inja inyelezile.

Umangoye wephukile.

Inkukhu ichamisele.

Amagama akhomba ukumitha:

Umuntu nxa elesisu sithi uzithwele.

Inja iquletshe.

Inkomo ilebele.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds