INJOBO ITHUNGELWA EBANDLA: Inguquko kugatsha lwezemfundo

05 Nov, 2015 - 14:11 0 Views

uMthunywa

Pathisa Nyathi

KULELI iviki elidluleyo ngethekele eHarare lapho ebesinxuswe khona ukuzatshelwa ngenguquko ekhangelelwe ukuthi ibekhona kusukela kunyaka ozayo. Umhlangano lo ububizwe ngaboGatsha lwezeMfundo yePhurayimari leSekhondari bephathisane labeZimbabwe International Book Fair (ZIBF). Umhlangano lo  owosuku olulodwa wenzelwe ehoteleni iHoliday Inn khona eHarare.

Sibembalwa esisuke koBulawayo. Ngibona sengathi besingafika isihlanu. Abebenxusiwe ngabalobi bezingwalo abaphuma enhlanganisweni ezithi iZimbabwe Academic and Non-Fiction Authors Association (Zana), iZimbabwe Writers Union (Ziwu), iZimbabwe Women Writers (ZWW) iWriters Association of Zimbabwe (WAZ) kunye labanye abebemele abalobi abasacathulayo. Ubekhona obemele iPan-African Writers Association (Pawa). Phela izingwalo zonke ziphuma ezandleni zabalobi. Kodwa ke abalobi akusibo abapapatsha loba sithi abakhupha izingwalo.

Lokhu kwenziwa ngabapapatshi bezingwalo abagoqela laba: Longman Publishers osanda kuguqula ibizo, College Press, Mambo Press,  Zimbabwe Publishing House (ZPH), Amagugu Publishers, kunye leBook Love. Labo-ke bebenxusiwe ukuzakuzwa ngenguquko ezayo ukuze bona labalobi babo baqale ukulungiselela izingwalo ezintsha ngoba lezi ezindala sezizaphuma zidedele ezizayo.

Inguquko ezayo ifuqwa ngabeCurriculum Development Unit (CDU) ekhokhelwa yindoda enguDokotela Makanda. Kube kanti lophethe uGatsha lwezeMfundo uDokotela Utete-Masango ubekhona. Nguye-ke owahle waba ngumqali wesiziba ngokusinika okwasekwenziwe esibalela indlela abasebeyihambile belungiselela ke inguquko le.

Wasichathekela izizatho ezenza ukuthi baqale inguquko le wasazisa lenguquko ezakubakhona ngemva kukazibuse lalezo ezabakhona emveni.

Thina abanye sathakazelela ukuthi ezamasiko lazo zikhona kule inguquko. Imidlalo ezakwenziwa iqala khona kulabo abancane ithuthuke iye ephurayimari ize ifinyelele lesekhondari. Umkhankaso kazibuse lawo uzakubakhona kulinguquko ezayo. Phela abanye sebakhohlwa ngayo sengathi impi leyo kwakungamandlwane. Phela laye uDokotela Makanda wayesempini ngakho uzafanele abone ukuthi izenzo zalabo abasikhululayo kazikhohlakali.

Uthe eseqedile UNkosazana Utete-Masango kwazalandela yena uDokotela Makanda esazisa ngezigaba zalokho okuzakubakhona enguqukweni. Wadobha kunye ngakunye wakugcwalisa ukuze sazi ukuthi yini equkethwe yisigaba sinye ngasinye. Wathi eqeda lapho wathi abalemibuzo babuze. Laqala ukuna izulu lemibuzo abantu bedinga ukuthi basuthiseke ngalokho ayesifunze khona. Waqeda kwazalandela isigaba sokucina lapho lami engangikhona kunye loMbuya Shaba, uDokotela Moyana loDokotela Gombe.

Lapha kwasekuyisigaba sokucacada ngobuntu okuthiwa hunhu ngesiShona. Hatshi kwakungamagabazi abantu lapha futhi bekhuluma ngabakwaziyo hatshi abakuphumputhayo. Bakhafula bahlanza abenkosi abantu basala belokhu benambitha. Phela olunengi lusemnyameni yikho nje lwalufuna ukukhanyiselwa. Babuza ngobuntu babantu, bezwa lokuhambelana kwabo lenkolo yabaNsundu. Kukhulunywa ngakho lokhu ngoba kufanele lakho kungene phakathi kwenguquko ezayo. Pho-ke lwakhanyiselwa ngesibane esilingana lelanga ngokukhanyisa.

Ingxoxo iyatsha ngapha siyazitika ngezifela emlonyeni. Sazidla sancinda iminwe saze saphosa saziquma indimi.

Kunjalo phela okumnandi abantu baphose baziqume indimi nxa bekudla. Umhlangano owawumele uphele ngehola lesibili wacina uphela ngemva kwehola lesihlanu. Abahlala eduzane bahle babopha imitshaqana yabo amabombo bawabhekisa emva. Thina esasivele khatshana njengakoBulawayo eGweru, eMasvingo lakwezinye indawo sahle sayabeka phansi imihlubulo saphumuza izingqondo silungiselela uhambo lwakusasa ekuseni.

Kuthe kusayo lathi sawabhekisa emuva lapho sesigade amakhotshi ageleza njengamanzi sayafika koBulawayo singananzelele lokuthi uhambo lwalulude. Osekusele yikuthi silobe sikhuphe lezongwalo ezizasetshenziswa ezikolo.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds