INJOBO ITHUNGELWA EBANDLA: Indlela zokunisa izulu

17 Jun, 2016 - 00:06 0 Views

uMthunywa

Pathisa Nyathi

IMIHLOBO yabantu etshiyeneyo kuleli ilendlela ezitshiyeneyo zokunisa izulu. Kuqakathekile ukuthi yiloba imihlobo etshiyeneyo isenelisa ukunisa izulu ngendlela ezitshiyeneyo kungabikhona umhlobo ozakuthi eyawo indlela yiyo ongcono ngoba uNkulunkulu kabekanga inkunzi ebantwini bakhe ababeka emhlabeni.

Bakhona abantu abathatha indizamtshina elemithi abayihaza emayezini alezulu, lihle line izulu. Ngenye indlela leyo.

Kasingathi ngoba sekusetshenziswe indizamtshina leyo sekuyindlela engcono. Yindlela layo njengezinye, kayilabungcono kulezinye.

AbeNyubi abahlala ezintabeni zaMatobo balemigido abayigidayo nxa besiyacela amazolo emadakeni amanengi asezintabeni lezo. Idaka elikhulu kuwo wonke yiNjelele okuyintaba enkulu kaNgwali ephakathi kweDewe leHalale.

Akhona amanye amadaka afana leMashakambayi, iZhilo, koManyangwa lakoNtogwa eBotswana.

Esasesikubekile yikuthi imigido yezulu iWoso (Amabhiza) leWosana alendlela ezenza izulu line. Sasesike satsho ukuthi iWosana egidwa ngamawosana ilombala omnyama khaca kusukela emvunulweni yawo kuze kuye ebuhlalweni abugqizayo. Sakubeka obala ukuthi umbala omnyama ungumfanekiso walo izulu.

Phela amayezi ezulu amnyama bhuqe. Kodwa-ke sathembisa ukuthi sizakhangela ezinye izindlela ezenza ukuthi izulu line. Lokhu sizakwenza ngokuqathanisa phakathi kweWoso leWosana. Into yokuqala yikwazi ukuthi izulu liyandulelwa. Kukhona okwenzakalayo lingakaze line. Emveni liyana besekusiba khona okwenzakala selinile.

Asiqaleni ngabagida iWoso. La ngamadoda agida nxa kukhala ingungu ezintathu; eyokuqala ngethiwa “tjamabhika”, kuze ethiwa yi “sangana neshumba” besekuzecina encane kuzo ethiwa ngumandobo. Asiqale-ke ngabakuvunule emakhanda. Lapha bahlome ngensiba zentshe ezimhlophe lezimnyama. Kuthi phakathi kwazo lezo insiba kube lezimbili ezingathi zimpondo.

Kambe lokhu kufanekisani? Kufanekisa okwenzakala izulu lingakaze line — ngesikhathi kusiza ihlobo. Kukhona inyoni okuthiwa ngamangabuzane. Zilombala omnyama lomhlophe. Ngesikhathi nxa umqando uqala kithi zona ziyathutha ziye eYurophu lapho okuyabe sekukhudumala khona. Zikhanya zinyoni ezingazwani lomqando. Nxa kuqala ukukhudumala kithi inyoni lezi zibonakala sezikhokhele izulu.

Ngakho abagidi basuka bafanekise lezonyoni nxa begida. Kuzakuthi impondo zabo zifanekise ukundiza kwamangabuzane. Atshaya uphondo nxa ephapha. Nxa sibona amangabuzane sesisazi ukuthi izulu liyeza.  Bagida nje ingungu lazo ziyakhala. Enkulu ebhongayo ifanekisa ukuduma kwezulu. Nanto-ke seliduma izulu. Sesibone amangabuzane, nanko lezulu seliduma. Asikhangeleni ukuthi kuyini okunye okuzafanekisa izulu elinayo loba eselinile.

Enqagaleni abagidi bafake amahlwayi ezibungu sephane okuthiwa ngomahaqaza. Amahlwayi alamatshe phakathi okwenza athi tsha tsha tsha nxa umuntu egida. Nxa ungalalelisisa uzakuzwa ukuthi umsindo wamahlwayi ufana lezulu elinayo. Nanko-ke omunye umfanekiso wezulu. Khathesi akusikuthwala lokuduma kuphela. Selisina izulu.
Emilonyeni abagidi balempembe. Lazo zifanekise lona izulu. Phela lingaze line siyasizwe amaxoxo esekhala amanzi esengenile emachibini lemifuleni. Lokhu kukhala kwamaxoxo okufanekiswe yimpembe kwenzakala izulu selinile.

Lapha sibona ukuthi umumo wezulu ungawufanekisa izulu liyana. Yindlela yabeNyubi lamaKalanga le. Lowana odubula amayezi kangathi lobu yibuqaba. Yindlela yabanye abantu labo abangafakelwanga induna. Kabafakelwanga ozakuba ebakhonyela. Sonke singabantu abayizidalwa zikaNkulunkulu. Yazini lokhu hlanga olunsundu ukuze lingavumi ukweyiswa ngezinye izizwe.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds