uMthunywa
Msilisi Dube
INHLANGANISO ebona ngezokulima eye Agritex isikhuthaze abalimi ukuba bagcine isivuno sabo endaweni eziqondileyo ukwenzela ukuthi zingonakali kumbe zidliwe zindundundwane kumbe impehlane okungenza umlimi alahlekelwe.
UMnumzana Nqobizitha Sibanda osebenzela eGweru uthe kulabalimi abenelise ukuthola isivuno esiphezulu kungakho kubalulekile ukuba basigcine lapho okungangeni khona amanzi kunye lezibungu.
“Izilimo ezinjengomumbu kumbe amabele kumele konyiswe kuhle kusetshenziswa i-solar drier ukwenzela ukuba kungakhunti.
“Nxa izilimo lezi sezome qha umlimi usengawuhulula umumbu kumbe awubhule awufake emasakeni, ngemva kwalokhu ebesevuvuzela umuthi ukwenzela ukuthi ungahlaselwa zindundundwane. Nxa esenze lokhu usengawufaka esiphaleni eselindele ukuyagayisa.
“Abalimi balakho ukusebenzisa umuthi obizwa ngokuthi yi-chirindamadura dust ngoba ubulala izibungwana lezi,” kuchaza uMnu Sibanda.
UMnu Sibanda uqhubekele phambili wathi esikhathini esinengi abalimi bavame ukufaka umumbu ongakomisisi eziphaleni okwenza ucine usukhunta umlimi alahlekelwe yinzuzo yakhe.
Wengezelele wathi kulezibungu ezinkulu okuthiwa ngama larger grain borers, lezi zibungu ziyingozi emangalisayo ngoba ziyatshabalalisa isivuno nxa zingananzelelwanga ngakho kumele zenqatshelwe, ukuze umlimi angalahlekelwa yisivuno sakhe.
“Engingakutsho yikuthi abalimi kumele balindele izilimo zabo ziqale zivuthwe njalo zome kuhle ukuze zingonakali njalo kumele babone ukuthi bazifaka endaweni eziqondileyo lapho okungangeni khona umoya omanzi kumbe impehlane kunye lezinye izibungu ezingatshabalalisi isivuno somlimi,” kuphetha uMnu Sibanda.