Dobhelani izifuyo ukudla emasimini

02 Jun, 2016 - 00:06 0 Views
Dobhelani izifuyo ukudla emasimini Inkomo zidla emasimini

uMthunywa

Buhlebenkosi Gaule
ABE-AGRITEX  esabelweni seMatabeleland South bakhuthaza abafuya inkomo ukuthi baqalise ukuzigcinela ukudla kulokhu abazakuvuna emasimini ukuze zingacubi.

U-Agricultural Extension Officer weGwanda, uMnumzana Ben Matsholongwane ukhuthaze abalimi ukuthi bagcine ukudla kwezifuyo kukhonokho okulutshwana abakuzuzileyo ngesikhathi bevuna.

“Abalimi kabadobhele izifuyo zabo ukudla okulutshwana okukhona ikakhulu amahlanga, amajodo kanye lezihlahla zamazambane ngoba indlala ebuyayo ikhanya inkulu okwedlula eyeminyakeni edluleyo.

“Kwezinye indawo kulamakiliwane lawo alakho ukudliwa yizifuyo kungakho bangawadobha bawabeke besenzela ukudla kwezifuyo,” kutsho uMnu Matsholongwane.

Uqhubekele phambili ekhuthaza abalimi ukuthi baqalise ukuthengela izifuyo okunye ukudla okwehlukeneyo abazakuhlanganisa lesidabhula ukuze inkomo zihlale ziqinile.

Okunye okuqakathekileyo yikuthi abalimi babambane babe ngamaqembu amancane, lokhu kuzabasiza ukuba benelise ukuthola ukudla kwezifuyo zabo ikakhulu ukudla lokhu okuyabe kufuna ukuthengwa endaweni eziyabe zikhatshana.

“Abalimi balakho ukuthi baqoqane babengamaqembu amancane babuthelele amahlahla, amakiliwane lotshani ukwenzela ukuba kube lokudla kwezifuyo njalo nxa sebefuna ukuthenga ukudla kwezifuyo kubalula ngoba belakho ukwehliselwa intengo ngamankampani athengisa ukudla kwezifuyo njalo balakho lokubathwalela,” kutsho uMnu Matsholongwane.

UMnu Matsholongwane uphethe ngokuxwayisa abalimi ukuba badinge ulwazi ngokudla kwezifuyo zabo bengakathengi ngoba lokhu kuzabasiza ukuthi bahlanganise njani ukudla okuthengwayo lalokhu abayabe bekudobhele izifuyo emasimini.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds