Uncategorized

Bathwele nzima ngamasela enkomo

29 Sep, 2016 - 18:09 0 Views
Bathwele nzima ngamasela enkomo Inkomo ezintshontshiweyo

uMthunywa

Johas Moyo lo Cornelius Luphahla
ZIKHALA ezimathonsi izakhamizi zeMatshetsheni eGwanda kanye leBinga ngenxa yamasela asezithwalise nzima ngokuzitshontshela inkomo zazo.

Kubikwa lokhu sekulesikhathi eside kwaqala nanko phela esiqintini seMzimuni eGwanda sokutshontshwe inkomo ezingu-18 kungakedluli inyanga ezintathu osokudale ukuthi inengi labafuyi liphelelwe ngumfutho wokufuya inkomo.

UMthunywa ukhulumisane loMnumzana Methuseli Nyoni oyisakhamuzi sakoMzimuni yena obike ukuthi sewatshontshelwa inkomo eziyisikhombisa njalo kazange ezwe ngitsho lomkhondo wazo zahle zanyamalala kokuphela.

“Ngizwa ubuhlungu kakhulu nxa ngicabanga ngezifuyo zami ezanyamalala busuku bunye eziyisikhombisa.

Ngiyake ngicabange ukuthi kuliphupho elibi kodwa cha, amasela azenzela umathanda lapha nanko phela kababanjwa osekusenza sicabangele ukuthi ngabantu abalolwazi ngendawo yakithi,” kutsho uMnu Nyoni.

UMthunywa uxhumane lonobhala wenduna uMnumzana Macloud Gubule yena oveze ukuthi kuliqiniso ukuthi eGwanda ngaphansi kwenduna uMasuku seziphelile inkomo ngamasela angaziwayo.

“Kuliqiniso ukuthi inkomo ziyatshontshwa nsuku zonke lapha ngamasela. Sesake salandela sabamba ezine, amasela akhona abaleka ebusuku.

“Kuviki ephelileyo eziyisikhombisa sehluleka ukuzithola ngoba amasela achapha lazo isifula umzila wanyamalala,” kutsho uMnu Gabula.

Kusenjalo amasela enkomo kukhanya segcwele indawo yonke njengoba lesigabeni seBulawayo Kraal eBinga athwalise nzima izakhamizi ngokuzitshontshela inkomo.

UMnumzana Clifford Mwembe oyisakhamuzi sakule indawo ubikele intatheli ukuthi inkomo lezi zitshontshwa ngamasela eZambia ahambe lazo kibo.

“Sesikhathele ngamasela eZambia ngoba sesiqedele inkomo zethu ngokuzintshontsha.

Okubuhlungu yikuthi esikhathini esinengi bazitshontsha ebusuku silele okusuka kubenzima ukuthi sibabambe.

Nxa ulenkomo elele ingekho esibayeni uhle ubekwazi ukuthi sebeyitshontshile ngoba batshontsha ngitsho lezivalelwe esibayeni.

“Bathi bengazitshontsha bazibophanise bachaphe lazo umfula bezinqanda besezikepeni.

“Ngikhuluma nje kasisakwazi lokuthi sokwatshontshwa inkomo ezingaki lonyaka,” kutsho uMnu Mwembe.

Induna yakule indawo uBinga ebuzwa ngale indaba uvumile ukuthi iyenzakala wathi ezinye inkomo zitshontshwa emini zisiyanatha.

“Kuliqiniso sibili ukuthi amasela sesiqedele izifuyo sesize singasafisi lokufuya.

Kwesinye isikhathi bazitshontsha emini zisiyanatha ikakhulu nxa zihamba zodwa kumbe zihamba labantwana abancane.

“Amapholisa ayazama ukusincedisa kodwa kunzima ukuthi bawabambe amasela la ngoba abanye bawo bayabe beyizakhamizi zakhonapha ngakho bayabatshela nxa kulamapholisa,” kuphetha induna uBinga.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds