Uncategorized

Bathwalelana amahloka ngemva komngcwabo

19 Nov, 2015 - 17:11 0 Views
Bathwalelana amahloka ngemva komngcwabo

uMthunywa

YiNtatheli kaMthunywa
KULEMULI yeMangangaba, eMberengwa ethe ngemva kokungcwaba elinye ilunga layo yathwala amahloka ilubhekisa kulo okucatshangelwa ukuthi nguye owabulala isihlobo sabo isizatho kuyikuthi kazange aphathise ngitsho lakancane ekubekweni kwesihlobo sabo.

Inkemenkeme le ivele ngoLwesibili lweviki ephelileyo lapho obekubekwa  uMnumzana Benefit Dube ohlale inyanga ezimbili engabekwanga ngoba izihlobo zakhe bezifuna inhlawulo evela kulo ezicabangela ukuthi wambulala kanye lokuthi bezifuna impumela yokuhlolwa kwesidumbu eqondileyo.

UMthunywa uzwe ukuthi lowo ocatshangelwa ukuthi wabulala umuyi umsolwa (ibizo siligodlile) walile ukuhlawula obekufuneka okudale ukuthi izihlobo zikamuyi zilubhekise emzini wakhe zifuna ukumgamula. Iphephandaba likazulu likhulume lesihlobo sikamuyi uMnumzana Siphilisiwe Sibanda oveze ukuthi kaphathekanga ngendlela udaba lolu olusetshenzwe ngayo.

“Mina ngibuhlungu ngomnawami obhubhileyo ebulawa ngumuntyu esimaziyo sonke lapha. Ubufakazi obugcweleyo bukhona njalo bukhomba ukuthi uObert wabulawa ngomunye umalume kodwa akulalutho olwenziwayo kumsolwa.

“Isidumbu sikamuyi sasiwa eHarare ukuze siyehlolwa zingcitshi khonale saphenduka lempumela ethi wabulawa. Besike sathola enye njalo impumela yokuhlolwa kwesidumbu evela eZvishavane kodwa asizange sisuthiseke yikho nje sathi isidumbu kasisiwe eHarare.

“Sahamba emapholiseni sawacela ukuthi akhulume lomsolwa ukuthi ahlawule kodwa ahamba khonale yena wafika walilandula icala lakhe phezu kwalokhu wala ukuhlawula.”

“Okusizondise kakhulu yikuthi angahlawuli ngesikhathi abomthetho befika ngakuye. Sicine sisithi ngcono siyemtshiyela isidumbu emzini wakhe asibeke yedwa kodwa amapholisa ala esithi umthetho awukuvumi lokho, simbeke sizathi sesikhuluma,” kulandisa uMnu Sibanda.

Uqhubekele phambili echaza ukuthi ngemva komngcwabo abantu bebezonde begane unwabu befuna ukumbulala umalume lo okucatshangelwa ukuthi nguye owabulala uObert.

“Sasesivele sesizimisele ukuthi sizapika  ejele yena ephansi ngoba uyadelela kwaba yinhlanhla ngoba sathi sifika emzini wakhe wahle wadliwa ngumswenya sayahlangana enduneni uBhakwe. Sithe sifika enduneni  wala ukubhadala wathi kabhadali ngoba yena umsulwa.  Okwakhathesi sihambise iphepha lethu elokuthi ahlawule emapholiseni,” kutsho uMnu Dube.

Intatheli ikhulume lesinye isakhamuzi, esichaze ukuthi nguMaNhliziyo nje, esichaze ukuthi amahloka athwalwa ngoba indaba le ingasetshenzwanga kuhle.

“Ekuqaleni indaba le ayizange ibanjwe kuhle ngoba kwaqala kwatholwa impumela yamanga kuthiwa umuyi uzibulele. Okwesibili umsolwa uphume njani esitokisini yena ebulele waphinda wala ukuhlawula yena wazivumela emapholiseni ukuthi wambulala. Kuphose kwaba ngokunye sekusiyathoniswa ngenkomo ezifunekayo kumsolwa, bebezondile behlomile ngamahloka lezinduku yena wabaleka,” kutsho uMaNhliziyo. Iphephandaba likazulu lizwe ukuba umsolwa kulemali azikhiphayo ukuthi udaba lwakhe luphelele emoyeni nanke phela labodokotela eZvishavane  bakhipha impumela engayisiyo.

Ekhuluma lentatheli omunye wezakhamizi uNkosikazi Sibongile Moyo uveze ukuthi indaba le iyabadida ingqondo.

“Kuyasimangalisa ukuthi umuntu angala ukuhlawula lasenduneni abehlule nje kumbe kukhona eyakuthenjiswayo layo induna asazi. Izihlobo zikamuyi lokho zifuthelene yikho nje zicine zihambisa iphepha lenhlawulo emapholiseni ukuthi babe yibo abasebenza indaba yokubhadala,” kuphetha uNkkz Moyo.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds