Uncategorized

Balala bengalele ‘ngondofa’ eMagwegwe…Uchithela impuphu lesitshebo esambuzi

29 Feb, 2024 - 00:02 0 Views
Balala bengalele ‘ngondofa’ eMagwegwe…Uchithela impuphu lesitshebo esambuzi Ugogo Mayinesi Tshongwe

uMthunywa

Langelihle Moyo

IMULI yakoTshongwe ehlala elokitshini leMagwegwe koBulawayo idinga lapho engacatsha khona ibalekela undofa okubikwa usebathwalise amagabha avuzayo nanko phela kubikwa bavuka begeliwe, begwaziwe lempahla zidabuka bezigqokile.

Undofa lo kubikwa usetshiye lezakhamizi zakulindawo zitshotshobele nanko lazo sezisesaba lokugxoba egumeni lakoTshongwe.

Iphephandaba likuzulu lifike kulindlu, ku-3258 ngoLwesithathu emini, kwavela ukuthi undofa lo usehluphe okwamagama.

Kulindlu kuhlala ugogo uMayinesi Tshongwe oleminyaka yokuzalwa engu- 81, lomkakhe uPatson Tshongwe (86) labazukulu babo abathathu.

Ugogo uMayinesi utshele intatheli ukuba isiga sikandofa saqala ngoMpalakazi nyakenye.

“Into le yaqalisa ngomnyaka ophelileyo mhlaka 16 Mpalakazi. Kwaqala ngokutsha indlu, singaboni njalo kungacaci lokuthi umlilo wakhona uvela ngaphi. Sancediswa ngomakhelane ukucitsha umlilo lo.

“Ngemva kwensukwana abantwana bavuka begelwe amakhanda. Kwakungasa laleki endlini, izinto zonke zibulawa sijikijelwa ngezitina. Impahla yendlini ibibulawa, izigqoko zabantwana zinyamalala,” kutsho ugogo uMayinesi.

Uthe wabikela abantwabakhe abaseGoli ngezehlakalo lezi.

“Ngacina sengibona kungcono ukuthi ngazise abazali babantwana ngalokho okwenzakayo kimi labazukulu. Ngemva kokubazisa basebethatha isinqumo sokuthi abantwana baye eGoli bayebethwa ngumoya. Bathe behambile eGoli sasala sibabili lokhulu, akuzange kuphinde kwenzakale lokhu obekusenzakala abantwana bekhona. Bathe sebefikile khonale samukela ucingo besazisa ukuthi kunzima abantwana abalali balala betshaywa ngamampama njalo kulomlilo ophonguqalisa ngaphansi kombheda.

“Bahlala abantwana ikhefu laze laphela, sebephindela esikolo. Kuthe sebefikile, sebelamanga amabili belapha, abazange babuquthe ubuthongo, belala begijinyiswa bejikijelwa ngezitina lamankomitsho.

Omunye umzukulu omncinyane wake wavuka egwaziwe emlenzeni kodwa kasizange sibone into eyamgwazayo. Besokusithi lo omkhulu oyinkazana oleminyaka yokuzalwa engu-13 uyadatshukela zimpahla ezihambela loba ehlezi. Sengisesaba lokuthi ahambe esikolo ngoba uzadatshukelwa abelihlazo ephakathi kwabanye abantwana.”

Kubikwa kunyamalala ukudla kusembizeni.

“Siyapheka kunyamalale ukudla kusembizeni. Siyathola kuhlanganiswe ukudla le-Cobra. Emalangeni edluleyo sathenga impuphu lesitshebo, sithe sesifuna ukupheka sathola impuphu isithelwe etshembeni esambuzi,” kutsho ugogo.

Umakhelwane kagogo, ongumngane wakhe ugogo uRuramai Dhliwayo utshele intatheli ukuthi laye ubengakholwa ukuthi kulento enjalo eyenzakalayo. Uthe kalankani ngalokho akubone ngoLwesibili ebusuku.

“Ngangingakholwa ukuthi kuliqiniso ukuthi kulondofa ohlukumeza umakhelwane wami, kodwa ngemva kwalokho engikubone ebusuku ngisele ngingelankani.

“Abantwana bagijima besiza kimi bethwele ingubo. Omunye wabantwana wakhuthwa yinkalakatha yesitina sabuya sazotshaya ifasitela lami lafa. Ngithe sengibavulele bangena endlini kwaqalisa futhi endlini kwatshaya elinye ifasitela kwabulala amankomitsho ami letipoti. Sithe sisithi siyalala sabona sokulengqamu ikhombele umntwana. Sisathi mehlo suka, sathelwa ngamanzi kodwa kungakhanyi ukuthi ngubani obambe isigubhu samanzi,” ngugogo uMaDhliwayo lo.

Omunye wabantwana abahlukunyezwa ngundofa esingeke sichaze igama akhe uthe yena labanawakhe sebediniwe njalo badinga uncedo.

“Sidinga uncedo ngoba into le kungathi siyibelethile kayifuni kwehlukana lathi. Sazama ukubaleka saya eGoli yasilandela. Sihlukumezekile kakhulu. Umama sowahamba endaweni ezinengi esidingela uncedo, logogo laye wazama kwehlula.

“Ubaba yena kangikhulumi ngoba nxa simtshela uthi singabokhuleka kakhulu. Umama lapho ahamba khona esiyadinga uncedo bathi lokhu kwenziwa ngumuntu oseduze lathi,” kutsho umntwana lo.

Ugogo uMayinesi ulandisele intatheli ngohambo lwakhe edinga uncedo.

“Sengibhodile ezinyangeni lasebantwini abathandazayo, ngakhipha izimali ezinengi kodwa kuyabehlula.

Ngihamba ngiphiwe amanzi okuchela lezinto zokuthunqisela kodwa akutshintshi lutho.

“Ngike ngaya komunye uMadzibaba eMakhandeni wafika wangitshela ukuthi ngizathi ngifika endlini ngizathola izithupha lokunye okwanyamalalayo sokukhona lakanye ngikutholile sokukhona phezulu kombheda.

“Ngisathi sokulungile, kanti cha. Ebusuku kwaqalisa ukuhlupha ngaze ngathatha abantwana ngabasa komakhelwane kwabalandela futhi khonale kwayabhidliza endlini yabantu.

“Ngicela ongangincedisa sengizamile ngehluleka, kwezinye indawo bangitshela ngenkomo kodwa angilazo. Into engizwisa ubuhlungu yikuthi umkami kasenelisi lutho uyazigulela kezwa lasendlebeni sengisesaba lokuthi kuzamkhamela endlini afe. Angenelisi lutho. Ngehluleka lokudla ngoba akusangeni.

Ngicela ukuncediswa bantu beNkosi ukuze ngithole ukuphumula lokuthula labazukulu bami sibuye sijabule futhi njengakudala.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds