Bagiya ngeZim Asset eNkayi

14 Apr, 2016 - 00:04 0 Views
Bagiya ngeZim Asset eNkayi

uMthunywa

Mthokozisi Dube
UHLELO lweZimbabwe Agenda for Socio Economic Transformation (Zim Asset) kungani liphupho kwabanye nxa kukhulunywa ngalo kodwa oke wavatshela esigabeni seTshanke eNkayi angakubikela ngcono ngayo.

Isele ibobotheka intsha yakulesisigaba kulandela ukuhlonyiswa ngezifundo zemsebenzi yezandla lugatsha olubona ngezabatsha olweMinistry of Youth, Gender and Community Development.

Abatsha baqeqetshiswe ezifundweni zokupheka ezeBakery and Cooking batholiswa izithupha ezifakaza lokhu njalo sebelelungelo lokuthi baziqalele awabo amabhizimusi njengalokho okutshiwo yiZim Asset.

IZim Asset luhlelo olwaphawulwa nguHulumende ngekhono lokuvuselela umnotho wakuleli njalo lukhangelelwe ukusetshenziswa kuze kuyefika umnyaka ka-2018.

Ekhuluma lentatheli okhangele loluhlelo uMnu Meluleki Dube ubike ukuba akulanto okuthiwa iyehlula ngoba sebeluqhube lwabayimpumela loluhlelo.

“Injongo yethu njengogatsha lwabatsha yikuthi sisebenze labatsha ukuze izigaba zithuthuke. Bekungaba yinto enhle na ukuthi nxa sekuvulwe inkampani epheka izinkwa kuyebuya omunye umuntu ovela khatshana azepheka kulabantwana abangahlonyiswa ngolwazi olufana lalolu?” kubika uMnu Dube.

UMnu Dube uqhubekele phambili ebika ukuba intsha kayithathele phezulu inhlelo lezi kungenani ukuthi isekela liphi ibandla lezombusazwe.

“Uhlupho esilalo yikuthi intsha ayikuthakazeleli ukuphatheka kulezinhlelo ngoba ithi kungani iqhutshwa libandla elithile kodwa okuqakathekileyo yikuthola lolo lwazi ukuze lawe ubengumuntu empilweni,” kuchasisa uMnu Dube.

Uqhubekele phambili wancoma indlela intsha yakulesisigaba ebixhasa ngayo enhlelweni zentuthuko.

“Sithanda ukutshayela intsha yalapha ihlombe ngokusincedisa kwayo enhlelweni zentuthuko. Khathesi senelise ukwakha izambuzi njengoba ezindala besezidilikile, kungakho sithi kabahlale benjalo abatsha,” kubika uMnu Dube.

Iphephandaba likazulu libikelwe ukuba abatsha badingelwa ifulawa mhla wokuqeda kwabo izifundo batshengisa umphakathi ukuthi ngempela sebefundile ngokuphekela amanxusa ayekhona.

Loluhlelo lukhangelelwe ukuthi lusabalale khathesi lubambe isiqinti seSt Thomas ngoba luqondane labatsha bonke.

USilethemba Moyo ongomunye wabaqede izifundo lezi ubike ukuba ulokuthokoza ngokuthola lesisithupha ngoba usengenelisa ukuziqalela elakhe ibhizimusi. Izifundo lezi azidingi ukuthi umuntu abelesithupha esihle ezifundweni zika-Fomu 4.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds