‘Asifuyeni inkwilimba’

14 Jan, 2016 - 00:01 0 Views
‘Asifuyeni inkwilimba’

uMthunywa

Cornelius Luphahla
Inkokheli ezikhangelo ngezokufuya esabelweni seMatabeleland North zichaze ukuthi balutshwana abalimi abafuya inkwilimba zabuya njalo zakhuthaza ukuba abalimi bebozifuya ngoba ziyisitshebo esihle kakhulu emzimbeni womuntu.

Kubikwa inengi labalimi liqalela ekufuyeni inkukhu kusiya phezulu lidele ukufuya inkwiklimba. Abalimi laba bakhuthazwa ukuba bafuye zonke izifuyo ezivuma endaweni abaphila kuzo kungaklhathalekile ukuthi zincane kumbe zinkulu.

UMnumzana Cosmas Muzunde ongu Livestock Production Department Officer uchaze ukuthi kuqakatheklile ukuthi umfuyi wenkwilimba azigcine endaweni elokuthula.

“Inkwilimba zithanda ukuhlala endaweni engelamsindo ngoba kungaba lomsindo ziyabaleka yikho nje bebalutshwana abalimi abazifuyayo ngoba besesaba ukuba zingabaleka,” kutsho uMnu Muzunde.

Uqhubekele phambili njalo waveza ukuthi inkwilimba kazidingi ndleko ezinengi nxa zifuywa njalo ziyisitshebo esihle.

“Inkwilimba ziyisitshebo esihle kakhulu emzimbeni womuntu njalo kazidingi kudla okuthengwayo kodwa zizidlela amabele, umumbu, isunflower, inyawuthi amanzi kanye lokunye ukudla okudliwa zinkukhu zemakhaya. Lokhu kwenza ukufuywa kwazo kube lula ngoba kungadingi indleko ezinengi.

“Okunye njalo kuqakathekile ukuba umfuyi wenkwilimba azakhele isilugwi esiphezulu njalo sibe sivalwa ebusuku ukuze zingahlaselwa yizibanda. Lesisilugwi yiso eziyabe zizakwakha khona izidleke zazo zokubekela ngakho akufanelanga abantu badlalele kuzo ngoba zingacina zibaleka,” kuchaza uMnu Muzunde.

UMnu Muzunde ubuye njalo waveza ukuba umfuyi wenkwilimba kuqakathekile ukuthi nxa efuna ukuzidla adle abantwana hatshi ezindala njalo akufanelanga azijikijele ukuze zingabaleki. Okunye njalo akufanelanga kudlalele omangoye kumbe izinja esilugwini sazo ukuze zingabaleki.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds