A-LEVEL: Bantu beHadlana

12 Nov, 2015 - 16:11 0 Views

uMthunywa

Charles Dube

IMBIJANA isibuye lokukhulu. Isilethe ukungahlaliseki kwabantu beHadlana kanye lendawo eziyigqagqeleyo. IMbijana isiqede inhlonipho ebikhona ebantwini okuyinto eyethusa asebekhulile. Abadala kabalali kuhle nxa besizwa iziga esezikhona ngenxa yeMbijana leyo. Abatsha sebelala behamba ebusuku besiyanatha utshwala begida kuze kuse.

Ekuqaleni kogwalo sizwe kuhle ukuthi lisakhile indodandoda ibingatshonelwa lilanga ingekho ekhaya ukuze ibone ukuthi zingene njani inkomo esibayeni labafazifazi bebefika kusakhanya ukuze babone ukuthi abantwana badlile basutha. Sikuvezile ukuthi sesingenile isifo emzini kaMbengo Ncube nxa uNdlovu ekhuluma ukuthi intombazana eyaziwa ngokuxhwala njalo ibonakala eMbijana uNgenzile wayemdlule ekoMbengo. KoMbengo lapha wayelomntakaMaNgwenya uSilobile.

Kuyavela kungxoxo kaNdlovu loMkhahlela ukuthi abantwana sebehamba ebusuku ngomnyama wonalo owesatshwa ngabadala. UNdlovu umbuzo wakhe uwufaka kanje: “Abantwana bakhutshwa yizigodo ebusuku kwenzenjani?”

UNdlovu kulokuthi akhalele abantu bonke beHadlana yena ingqobe uyiphosela kwabesifazana. Uthi sizathanyeleka-ke isifazana seHadlana njalo ugcizelela ethi abantwababo sebezathatha inobo ezatshukelwa eMbijana.

Kulaba abangaqedisisyo ukuthi yini inobo — inobo yisikhumba lesiya esitshukiweyo saze saba buthakathaka. Lapha uNdlovu ukhala ngokuthi abantwababo abaseyikuthatha intombi kodwa isifazana esesiqedwe yiMbijana ngokungaziphathi kuhle. Obaba lanxa bezama ukusola omama ngokuthi kabaziphathi njalo bazaphela omama bayakwala lokho bethi amadoda alamanga. Omama bathi obaba yibo asebevule amasango ukuze inkomo zichake.

Ngamanye amazwi omama bathi obaba yibo asebexegise imithetho esisenza abantwana baphume bahambe lezinkomponi ezinjengeMbijana. Isifazana sithi amadoda yiwo aseyekela abantwana bahlanye, bahambe lezizwe. Nxa abantwana sebehamba lezizwe sekuchitheka isiko ngoba sebethatha imikhuba bafunde lamasiko aphambene lawakwabo. Yikho lokhu osekumise iHadlana ngonyawo olulodwa, sekubonakala ubudlwangudlwangu osekusenza omama bafise ukuthi aluba kulomhome abangafihla khona abantwababo.

Liyavumelana ibandla loMaNsema ukuthi abazali babantwana  yibo asebathambayo. Bathi abafana kabasesabi, lamankazana kawaselanhloni. UMaNsema uyaphambili aze aphe isibonelo sikamntakaVulela ophongela bemkhangele. UmntakaVulela lo nguNgenzile osexhwalile njalo sekulokwesaba ukuthi uzaxhwalisa abanengi. UMaNsema utshela amadoda ukuthi nangu ezabathutha bonke abantwababo bekhangele.

Yikho-ke uNdlovu nxa selithophele ilizwi likaMaNsema eveza ukuthi udlule uNgenzile ekoMbengo Ncube elaye uSilobile. Olunye ulutho okumele abafundi balunanzelele kulolugwalo yikuthi amabizo abalingiswa abanengi ayakhuluma njalo abalingiswa labo benza okuhambelana lamabizo abo. Bamzwela abanye uMbengo Ncube besithi umkhuhlane usungenile endlini kwakhe. Bathi nxa uMbengo engawanxibanga amasango uNgenzile wayezafohla laye uSilobile.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds