uMthunywa

Vikelani izifuyo zenu emkhuhlaneni we-botulism

Umkhuhlane we-botulism uqamula iqolo lenkomo ilale phansi ingenelisi ukuhamba

Nomthandazo Ndlovu
INHLANGANISO yeVeterinary Services ikhuthaza abalimi ukuthi bavikele izifuyo zabo emkhuhlaneni we-botulism ngoba uyingozi ezifuyweni.

Izifuyo zingadla ingcekeza yabantu kanye lamathambo ziyahlaselwa ngumkhuhlane we-botulism.

Ekhuluma loMthunywa uDokotela Enart Mdlongwa uthe ngalesi isikhathi somnyaka abalimi kumele bavikele izifuyo zabo emkhuhlaneni we-botulism.

“Umkhuhlane we-botulism ngumkhuhlane ohlasela izifuyo nxa zidle ingcekeza, lumkhuhlane utholakala ezifuyweni ezinjengembuzi, izimvu lenkomo kodwa izikhathi ezinengi uvame ukuhlasela inkomo,” kuchaza uDkt Mdlongwa.

Inkomo esihlatshwe ngumkhuhlane we-botulism iyaphela amandla icine ingasenelisi ukuhamba. Imisipha iyabe ingasasebenzi okwenza inkomo icine isicuba ibe isisifa.

“Umkhuhlane lo uqamula iqolo lenkomo ilale phansi ingenelisi ukuhamba. Ukuphela amandla kwemisipha kuqala eqolo kusiya emilenzeni kusehla kusiya phansi,” kutsho uDkt Mdlongwa.

Ezinye izibonakaliso zomkhuhlane we-botulism enkomeni yikuthi inkomo iyabe ingasenelisi ukudla loba ukunatha amanzi njalo lolimi luyabe selulengele phandle ingasenelisi ukulubisela emlonyeni.

Kubikwa umkhuhlane lo kawelapheki kungakho abalimi kumele bazame ngakho konke okusemandleni abo ukuwenqabela.

“Umkhuhlane we-botulism awelapheki ngakho sikhuthaza abalimi ukuthi bavikele inkomo zabo ngokuzihlaba amajekiseni ama-vaccination,” kuqhuba uDkt Mdlongwa.

UDkt Mdlongwa uphethe ngokuthi izifuyo ezibulewe ngumkhuhlane we-botulism akumelanga zidliwe njalo kumele zigqitshelwe phansi.