uMthunywa

Vikelani izifuyo emkhuhlaneni we-foot and mouth

Inkomo ele-foot and mouth

Arnold Ndlovu
INHLANGANISO yeVeterinary Services ikhuthaza abalimi ukuthi bavikele izifuyo zabo emkhuhlaneni we-foot and mouth ngoba uyingozi ezifuyweni.

Kubikwa izifuyo zivame ukuhlaselwa ngumkhuhlane lo ngesikhathini sokutshisa.

Ekhuluma loMthunywa uDokotela Khulekani Sibanda uthe ngalesi isikhathi somnyaka abalimi kumele bavikele izifuyo zabo emkhuhlaneni we-foot and mouth.

“Umkhuhlane we-foot and mouth ngumkhuhlane obangelwa yizibungwana ezihlasela izifuyo okugoqela ezigcinwa ekhaya kanye lezeganga.

“Nxa kuyinkomo uyithola isilezilonda emlonyeni kanye lenyaweni ezilakho ukudabuka  zicine zingasenelisi ukudla kanye lokuhamba kuphinde kube  lokuqhuqha okungabonakala ngemva kwamalanga amabili kusiya kwayisithupha. Lokhu kwenza njalo icine iphela amandla ingenelisi ukuhamba,” kulandisa uDkt Sibanda.

Isifuyo esesihlaselwe ngumkhuhlane lo asithengiseli njalo sinika umlimi umsebenzi ngoba kuyabe kumele sihlale sikhangelwe njalo kumele sehlukaniswe lezinye izifuyo.

“Inkomo elomkhuhlane lo ibonakala ngokugxoza kwendenda enyamazaneni lokuba enkomeni  ungabangela ukuba yehle isisindo, ukuvuvuka kwamaphambili enkomeni ezinduna kukanti ungahlasela inkomo zochago ungabangela ukwehla kwenani lochago,” kugcizelela uDkt Sibanda.

UDkt Sibanda uqhubekele phambili wathi umkhuhlane lo uyingozi ezifuyweni ngoba awelapheki kodwa ungavikeleka ngendlela ngokuzihlaba ama-vaccination okungazivikela okwezinyanga kusiya eminyakeni ngemithi efana le-penicillin kanye le-sulphur.

UDkt Sibanda uthe akulunganga ukuthi izifuyo ezibulewe ngumkhuhlane we-foot and mouth zidliwe.

“Asikhuthazi abantu ukuthi badle isifuyo esibulewe yi-foot and mouth, kodwa kufanele sitshiswe,” kuphetha uDkt Sibanda.