uMthunywa

Umkhuhlane wesikhwekhwe siyingozi embuzini

Johas Moyo
ABALIMI abazimele bodwa ikakhulu abafuya imbuzi bakhuthazwa ukuthi bangakhangeleli phansi umkhuhlane wesikhwekhwe ezifuyweni zabo ngoba ulakho ukuqeda du isibaya.

Omunye umlimi okhulume loMthunywa kuyonale iviki, uMnumzana Polite Sithole uveze ukuthi isikhwekhwe ngumkhuhlane oyingozi kodwa olakho ukwelapheka nxa umlimi angawuhlakaniphela.

UMnu Sithole olima esesabelweni seMatabeleland South uveze ukuthi wavala isibaya sembuzi ziqedwa yisikhwekhwe engakananzeleli ukuthi siyathelelwana njalo siyingozi.

“Abafuyi bembuzi kumele babone ukuthi imbuzi zabo azikho engozini yokuhlaselwa ngumkhuhlane wesikhwekhwe njalo kumele zihlale zivikelekile.

“Mina bengifuye imbuzi ezinengi njengoba zivuma esigabeni sethu.

“Ngananzelela isibaya sonke sesiphelile ukuthi isikhwekhwe siyingozi.

“Isikhwekhwe siyathelelwana kungakho abafuye imbuzi kumele babone ukuthi bayazivikela izifuyo zabo esezihlaselwe ngumkhulane lalezo ezingakahlaselwa ukuze zingafi,” kutsho uMnu Sithole.

Uqhubekele phambili esithi umkhuhlane lo uyamemetheka masinya  emzimbeni wesifuyo, ngokunjalo kuyadingakaa ukuthi umlimi aphangise azelaphe izifuyo zakhe.

UDokotela wezifuyo eVeterinary Services eGwanda, uDokotela Mbuso Moyo uthe minengi imihlobo yesikhwekhwe ehlasela izifuyo ikakhulu imbuzi. Imihlobo yesikhwekhwe evamileyo embuzini mibili njalo ibangelwa zintwala kanye lezibungu.

“Ukuze umlimi elaphe imbuzi zakhe kumkhuhlane lo kumele akwazi umhlobo  wesikhwekhwe ohlasele izifuyo njalo ananzelele ukuziphatha kwesifuyo ngoba  zilezibonakaliso ezitshiyeneyo.

“Ezinye ziyabe zisenwaya  okungapheliyo lezo zintwala ezilumayo. Kuthi ezinye ziyasubuka uboya. Lumhlobo wesikhwekhwe uyathelelwana. Kuhle ukuthi abalimi belaphise imbuzi zabo masinya kumbe bathenge imithi abazayibhalelwa emawofisini ethu  bazihlabe ukuze bazivikele,” kutsho uDk Moyo.