uMthunywa

SEBENZISANI IZULU ELILOKHU LISINA LILIME IZILIMO ZEBUSIKA

Ivan Craig

YiNtatheli kaMthunywa
IZULU elilokhu liqhubeka lisina endaweni ezehlukeneyo zelizwe lizabeka isisekelo esiqinileyo sezilimo zebusika kungakho abalimi kumele bathathe lelithuba bazame ukuhlola indlela ze-horticulture phezulu kwezomdabu ezokulima ingqoloyi, kutsho ingcitshi.

UAgronomist owaziwayo njalo elilunga lebhodi ye-Agricultural and Rural Development Authority (ARDA) uMnumzana Ivan Craig izolo unike abalimi belizweni lonke inqobe ukuthi baqinisekise ukuba izulu elikhona kulesisigaba liyasetshenziswa kusigaba sokulima sebusika.

UMnu Craig ukhuthaze abalimi abalima ingqoloyi ukuthi bangezelele indawo abayilimayo wengeza ngokuthi amadamu amanengi asegcwele, obesekuleminyaka eminengi kungenzakali. Uthe lokhu kuzakwenza amanzi atholakale okuzaphinda kube lempumela enhle ekulinyweni kwengqoloyi lezinye izilimo ezehlukeneyo.

Ensukwini ezimbalwa ezedluleyo, iZimbabwe National Water Authority (Zinwa) igcizelele ukuthi izinga lamanzi emadamu amanengi elizweni selikhwelile njalo akumazinga ehlukeneyo okugcwala.

Idamu le-Tugwi-Mukosi eMasvingo kanye leMarovanyati eBuhera, njengezibonelo ngamanye amadamu amakhulu asegcwele aseze egeleza. Abalimi be-horticulture bangasebenzisa izulu elinayo ukulima izilimo ezitshiyeneyo zokuthengisa zincwaba kuthi nxa lokhu kungenzeki balakho ukuwomisa izilimo zabo babe sebezithengisa ngesikhathi esizayo.

UMnu Craig uphinde wathinta ukuthi abalimi abafuyileyo yibo abathole inzuzo enkulu kuzulu elinayo njengoba kuzakuba lamanzi aneleyo ezifuyo kanye lamadlelo. Kusenjalo uxwayise abalimi ukuthi balungise amabhanga okudla kwezifuyo kanye lensalela zezilimo ukwenzela ukuthi izilimo zithole ukudla ngesikhathi sokoma.