uMthunywa

Sebelima i-barna grass eBeitbridge

Albert Nguluvhe

Thokozile Mbedzi                 

ABALIMI besigabeni seFula eBeitbridge sebekhuthazwe ukuba balime i-barna grass nanko phela nyakenye balahlekelwe yizifuyo ezinengi ngenxa yokucuba.

Ekhuluma lentatheli kaMthunywa uMnumuzana Albert Nguluvhe ongumeli wedale lephalamende wakulindawo ngesikhathi kuvulwa Irrigation yeFula uthe kumele kulinywe utshani be-barna grass  lemibhida njengoba abalimi abanengi balahlekelwa yizifuyo ezinengi nyakenye.

“Sivule irrigation yeFula lapha sikhangelele ukuba kulamanzi amanengi njalo kuzalinywa lotshani obuzakuba yikudla kwenkomo ngoba abalimi  balahlekelwa kakhulu yizifuyo zabo ngenxa yokuswelakala kokudla ngoba izulu laba lilutshwana.

“Ku-irrigation le lanxa kuzalinywa lezinye izilimo ezibalisela imbhida, umumbu, amatamatisi lokunye sibone kuqakathekile ukuba i-barna grass ilinywe ngoba ingakhethi umkhathi. Umvundiso izakhamizi zilakho ukuthatha umquba ezilawo ezibayeni lamahlamvu ezintabeni okungabaphathisa ukwehlisa indleko abangahlangana lazo ekuthengeni umvundiso,” kulandisa uNguluvhe.

Uqhubekele phambili njalo esithi lokhu bakwenza bebambane lezinye inhlanganiso ezibalisela iEnvironmental Management Agency (EMA) lezinye.

“Abalimi ku-irrigation le baphathiswa zinhlanganiso ezibalisela iEMA lezinye eziphathisa ukuba umsebenzi lo uphumelele njalo sifuna ukuba amaWadi wonke abe lama irrigation ukuze  sithuthikise izigaba zonke ngoba ngapha izifuyo yizo ezibambe umnotho walindawo kungakho nxa kungaba lotshani ukufa kwezifuyo kungaba ngcono.

Uphethe ngokucela ukuba nxa bekhona abangasiza babaphathise ukuze balime imihlobo etshiyeneyo yotshani ukuze uhlelo lolu luqhubekele phambili ngoba amanzi akhona asuka edamu lezintabeni zeNuli.