uMthunywa

Fuyani ingulube, zilenzuzo enkulu

ingulube

Bongani Ndlovu

INHLANGANISO ebona ngempilakahle yezifuyo, iLivestock Production koBulawayo isikhuthaze abalimi ukuthi bafuye ingulube ukuze bathole inzuzo.

Ekhuluma lentatheli kaMthunywa uMnumzana Cosmas Muzunde ubikele intatheli kaMthunywa ukuthi ukufuya ingulube kuletha inzunzo enhle kubalimi.

“Ingulube yizifuyo ezingahluphiyo ukufuya kodwa zidinga ukunakekelwa kakhulu. Yizifuyo eziphangisa ukukhula nxa zithe zaphathwa kuhle kodwa zidinga indawo enkulu yokufuyela.

“Indawo yakhona kumele ibelocingo ukuze zivikelwe ukuhambahamba okungabangela ukuthi zicine zibanjwa yimikhuhlane phandle,” kuchaza uMnu Muzunde.

Kumele abalimi bazinike ukudla okweneleyo ukuze lazo zibaphe inyama enhle. Kuyabe kudingeka ukuthi ziphiwelwe ukudla endaweni ehlanzekileyo ukuze kuvikelwe imikhuhlane ethile.

“Kudala ingulube zazingalethi mali enhle kubalimi ngenxa yemikhuba yabantu etshiyeneyo kugoqela lamabandla angavumiyo ukuthi abantu badle inyama yengulube kodwa khathesi inengi labantu sebeyidla kungenxa yokuthi inyama yakhona iyathengeka ukwedlula eminye imihlobo yenyama.

“Okunye njalo osokusenza ingulube ibe lemali yikuthi yiyo esetshenziswa ukwenza ama-polony, bacon kanye lama-sausage ngakho amankampani amanengi enza lokhu ayabe eyifuna,” kulandisa uMnu Muzunde.

Uphethe ngokuthi ukuze ibhizimusi labo libe lempumela enhle abalimi kumele bahlale besazi izibonelo zemikhuhlane engulubeni njalo behlale bexhumana labeVeterinary Services ukuze bathole ulwazi olubanzi ngemikhuhlane.