uMthunywa

Asigcineni kuhle isivuno sethu

Ethel Ncube
INHLANGANISO ebona ngezokulima kuleli eye-Agritex isikhuthaze abalimi ukuba balondoloze isivuno sabo ukuze bengalahlekelwa yilokho abakutholileyo ngemva kwesigaba esihle sokulima.

UMnumzana Joel Sibanda ongumlimisi esabelweni seMatabeleland South uveze ukuba abalimi abanengi sebevunile osekumele bakwenze yikuthi bagcine kuhle isivuno sabo.

“Izivuno zonke khathesi zisengalaneni esikukhuthaza abalimi yikuthi izilimo ezifana lamathanga, amajodo kazingabekwa phansi esamendeni kumbe enhlabathi kakufakwe utshani phansi kube sekufakwa ke amajodo kumbe amathanga akho. Lokhu kwenzelwa ukuba izilimo lezi zingaboli,” kutsho uMnu Sibanda.

Uqhubekele phambili njalo echaza ukuba khathesi umumbu awuhlale ezingalaneni okwesikhatshana.

“Umumbu okwakhathesi awukawomisisi, kawekelwe uze womisise besebeqalisa ukubhula kumbe ukuhulula ekupheleni kukaNtulikazi kusiya kuNcwabakazi.

“Ukubhula umumbu ungakawomisisi kubangela ukuthi nxa ususiyathengiswa esiphaleni selizwe eGrain Marketing Board bawale ngoba uyabe uzabolisa omunye eziphaleni zabo.

“Njengomlimi ulakho ukukhangela umumbu wakho ukuba suwomile usebenzisa indlela yokuba uyahulula ufake egabheni ulivale uhlale ilanga lonke ungathi uvula ubone isivalo obuvale ngaso simanzi yazi ukuba umumbu wakho awukawomisisi,” kutsho uMnu Sibanda

Ekhuluma lentatheli uchaze ukuba isivuno salonyaka siphezulu kungakho abalimi abanengi bakhangelele ukuthengisa umumbu wabo.

“Labo abafisa ukuyathengisa eGMB kabaqale bathathe umumbu wabo olingeneyo baqale bahambise eGMB eseduze labo babakhangelele ukuba uwome kuhle ngendlela abafisa ngayo,” kuphetha uMnu Sibanda.