Zibonga uHulumende izinduna ze-binga

11 Aug, 2022 - 00:08 0 Views
Zibonga uHulumende izinduna ze-binga Izikepe zenduna

uMthunywa

Nkosilathi Sibanda
ISIGUQUKILE impilo yenduna zesigabeni seBinga nanko sezikhomba ngophakathi kulandela ukuphiwa izikepe zokuthiya inhlanzi emfuleni uZambezi.

Zonke induna zeBinga ezilitshumi lasikhombisa zaphiwa izikepe lezi, nguMongameli welizwe uEmmerson Mnangagwa ngoMbimbitho. Lokhu kwakuyisiqalo ukwenziwa njalo injongo kaHulumende yikuletha ingqubekela phambili esigabeni seBinga ngokuphakamisa impilo yezinduna.

Okwamanje, izikepe lezi sezisetshenziswa. uMthunywa ngeviki edluleyo uvakatshele induna uPashu ebike ukuba ayilawo amanengi ngaphandle kokubonga isipho sikaHulumende.

UMongameli welizwe uEmmerson Mnangagwa

“UHulumende wenze kuhle ngokusinika izikepe lezi. Sizibona sikhunjuliwe kakhulu. Siyabonga,” kutsho induna uPashu.

Intatheli zixhumane lenye induna yakulindawo, uSiansali egcizelele ukuthi ukuphiwa ama-fishing rigs kulithuba lokuthi abantu beBinga bathokozele inhlelo zikaHulumende ukuze bengasaleli emuva.

“Njengabantu balapha eBinga, sitshayela ihlombe uhlelo lukaHulumende lokunika izinduna ama-fishing rig. Kuhle okwenziwa nguHulumende. Kuyisibusiso lokhu ngoba uMongameli waletha intuthuko,” kutsho induna uSiansali.

UMphathintambo obona ngenhlelo zesabelo seMatabeland North, uRichard Moyo ubikele iphephandaba likazulu ukuba iBinga ayisoze ifane futhi ngokunikezwa kwezinduna ama-fishing rig la.

“Ukuphiwa kwezinduna ama-fishing rigs kubalukele kakhulu emphakathi waseBinga,” kutsho uMphathintambo uMoyo.
Uthe lokhu kulithuba lokuthi iBinga iphucuke.

“Izinduna zeBinga azizange zithole umhlabathi ngesikhathi se-land reform ngoba indawo le ayilamhlabathi ovundileyo, ngakho umhlabathi wazo usemfuleni. Abesifazane lentsha bazathola imisebenzi lokuphathiswa ngama-rigs anikezwe izinduna.

uRichard Moyo

“Imigwaqo eqonde emzini yezinduna isilungiswa, lokwembiwa kwemigodi yamanzi kuyaqhubeka. Phezulu kwalokhu, sekuphanyekwe izigxingi zamagagasi kamakhalekhwini esiqintini seChunga,” kutsho uMphathintambo uMoyo.

Umqondisi wenhlelo zengqubekela phambili esigabe seBinga uMnumzana Land Siansole Kabome utshele iphephandaba likazulu ukuthi leli lithuba lokuthi isigaba seBinga siphambili.

“Nxa sikhuluma ngengqubekela phambili siyabe sikhuluma ngemisebenzi enje, ebalisa ukuphiwa kwezinduna ama-fishing rigs. Impilo yezinduna ayisoke yafana ngoba sezithole impucuko.

“Silenhlelo zokulima esifuna ukuthi zivuselelwe, ezibalisa ikakhulu ukulima ngokuthelezela eBulawayo Kraal esibona ukuthi kumele iphangisiswe,” kutsho Mnu Kabome.

Intatheli zephephandaba likazulu zizibonele mathupha abagoli benhlanzi abasebenzela izinduna, besanda kuvela emfuleni bephethe inhlanzi.
Kulabo abakhululeke ukukhuluma, baveze ukuthi impilo zabo seziguqukile ngoba sebenelisa ukuphilisa imuli zabo.

Izikepe zenduna

UMnumzana Person Mudenda oyisisebenzi esikepeni senduna uSaba uthe loba amalanga engafani, yena labanye bakhe abasebenzela izinduna, bafika bephethe emakhaya.

“Ongafuni ukubonga uyaloya. Sivela gola inhlanzi nje ngikhuluma. Khonalokho esikutholileyo kuyaphathisa ukuthi lathi siphilise imuli zethu, sigcine izinduna zethu zilesithunzi, siphinde sibise isitshebo ebantwini bakithi,” kutsho uMudenda.

UMudenda wazise ukuba baqala umsebenzi wabo ngehola lesithupha ntambama baze baphuma emfuleni uZambezi ngehola lesithupha ekuseni, ngelanga elilandelayo.

Ngesikhathi uMthunywa efike kulindawo, abagoli benhlanzi bebekhalaza ngokuthi liyehla inani lenhlanzi elikhona emfuleni uZambezi, budebuzane leziqinti zeBinga. Isizatho salokhu basibeke ekuthini ngesikhathi sebusika kujwayelekile.

Kusenjalo, induna uPashu ithe ukuza kwezikepe kulethe injabulo enkulu ngoba zona izinduna sezilesithunzi njalo zizenelisa ukusiza uzulu.

“Ubaba kumele abekusimo sokuthi uyenelisa ukupha abantwabakhe ukudla, ngakho lathi sesigola inhlanzi sithengisele abantu, baphile. Siyabonga kuHulumende.”

Share This:

Sponsored Links