WATSHA TSOTSI: Ukusela okungekho emthethweni

07 Sep, 2017 - 02:09 0 Views

uMthunywa

ABAZALI balomlandu wokuselela imuli zabo. Ngayizolo ubengubaba kuphela olomsebenzi lo kodwa lamuhla sekungcono ngoba abazali sebencedisana bobabili, ubaba lomama. Siselela imuli zethu ngokulima, ukusebenza uqatshiwe, kumbe uzisebenza, lokunye okunjalo.

Bakhona-ke abaphandela imuli zabo ngokungekho emthethweni abagoqela esizabaphatha kundatshana yethu yalamuhla eyokuzingela izinyamazana zasendle lokwemba amatshe aligugu ngokungekho emthethweni. Lanxa-nje kuyimvelo ukuselela imuli, kungenziwa ngokungekho emthethweni, kuba licala.

Icala lakuqala ngelokuzingela ngokungekho emthethweni, (poaching) eliphawulwa ngumthetho weParks and Widlife Act. Elesibili ngelokwemba amatshe aligugu ngokutsheketsha. Amacala amabili la ngiwabambanise ngoba kulezehlakalo ezinzima ezenzakala lapho okuqhutshwa khona imisebenzi le.

Kuyatshontshelwana, kubulawane kunye lokulinyazwana. Kungaselani-ke, kubikwa lapho okube labantu abamoyamunye lenhliziyo yinye, kuyabanjwana kube kuhle okokuthi lalapho abangenelwa khona yisitha, balakho ukusinqoba.

Nxa sikhuluma ngezitha lezi, yizigebengu ngokwazo ezaziwayo ukuba zingalifikela lijimbile kumbe lidobhe inani thize lelitshe (ikakhulu igolide eliyilo elitsheketshwa kakhulu kuleli), kuyafiwa.

Yikuziqhubela kuphela lezozitha lithule kumbe ukuzilwisa liqinile, lizithembile ukuba legazi lingachitheka!

Abatsheketshayo babikwa belamaqembu aziwa ngendawo lapho amalunga awo adabuka khona. Isibonelo, eShurugwi, eNkayi, eBambadzi, eGokwe njalo-njalo.

Abasiki bebunda bathi amanye amalunga amaqembu la aziwa ngomona. Akhona-ke amabutho omanyano wamapholisa lozulu esitsheketsheni lapha kodwa ubunzima alabo yikuba ahlala emagulukudwini, emihomeni, endongeni lasezinangeni — lapho okungazi ngitsho lobani khona! Lokhu kwenza ubudlelwano balamabutho lamapholisa bube nzima ngoba kubikwa ungazakala ukuba udlelana lamapholisa, usungumthengisi.

Bakwethu, zinengi indlela zokuhambisa imbiko yobunzima obufana lalobu buze buyefika endlebeni zamapholisa ukuze lakulawo macebo enu okuselela izimuli zenu anzima kangaka, kube lokuthula.

Singamanyana ngababili labathathu siye kugatsha lwezokwemba, singawathola amaphepha okuqhuba lumsebenzi ngokusemthethweni. Izigebengu zisebenzisa lelonxeba lokuqhuba umsebenzi wethu ngokungekho emthethweni, zisingenele okwesifo zisemuke izithelo zamandla ethu okusebenza ngezibindi ezinkulu kangaka ngoba khona emgodini la, bakhona abadilikelwayo ngumgodi kumbe ukuwela emigodini le egejwa ngokungekho emthethweni lomvikela wengozi!

Ekuzingeleni kulengozi yokubotshwa kumbe ukufela empini yama-poacher lamapholisa eParks kumbe aweZimbabwe Republic Police ngoba isizwe sakithi siqakathekisa ezemvelo kunye lenyamazana zasendle. Ngokunjalo, kulamapholisa kaHulumende lawenhlanganiso eziqhuba zizimele zodwa alinda izinyamazana lezi. Akukho lapho esiyakhona bakwethu nxa singephula umthetho. Siyatsha kuphela. Lamuhla kakusafani lasendulo lapho esasizingela khona santando. Sisenza okokukhetha ukuba lamuhla inqina kangilifuni ngijonge ibhalabhala kumbe umziki.

Sasizingela ngezinja, imikhonto, induku, izilimbani lencingo sibambe imihlobo yonke yezinyamazana kusiya ngendlela esizingele ngayo. Lamuhla konke lokho sokungamacala — kazisekho lezo zinyamazana. Endulo isizatho sokuzingela kwakuyikuselela izimuli kudingwa isitshebo kodwa lamuhla umuntu wonke usexotshanisa imali. Lokhu sokusenza ama-poacher abulale imihlobo yonke yezinyamazana kunye lale eyaziwa ngelika Big 5, ondlovu, ubhejane, inyathi lezilwane. Siyazi ukuba indlovu lobhejane kufela impondo.

Indlela entsha yokuzingela esuke njalo ibe yingozi yokutshabalalisa izinyamazana ngeyokusetshenziswa kwetshefu.

Umhlobo wetshefu osubhahile yi-cyanide. Mahlabezulu litshefu imbi ngoba iyacuya. Abanye bathi ingumuthi osetshenziswa ekutsheketsheni ngakho ulakho ukutholakala mahlayana. Kulicala-ke ukuba lawo lumuthi ngoba yitshefu. Kasilondolozeni izinyamazana zethu zasendle ukuze labazukulu bethu bazibone babezazi kusasa. Siyazi sonke ukuba izinyamazana lezi zimqoka enothweni yelizwe ngokuhuga izethekeli zakwamanye amazwe.

Ngokufanayo, abafisa ukuselela imuli zabo ngokuzingela, tholani amaphepha afaneleyo lamacence okuqhuba umsebenzi lo, kakwaliswa. Abanye bathi kunzima ukuthola amaphepha asemthethweni. Hatshi, kudinga isineke, ukubekezela lombono obanzi ngoba kunengi okwenziwayo kusukela ekuhloleni amacala angabakhona aphathelane lendawo ofuna ukuqhubela kuyo umsebenzi kuze kuyefika ekusayinweni kwamaphepha la emahofisini afaneleyo.

Lizananzelela ukuba indleko zokulindela amaphepha la zingcono kulezokulahlekelwa yimpilo kumbe ukubotshwa usubanjwe uselela imuli ngokungekho emthethweni. Kasazi-ke ukubana lina likubona njani balandeli!

Phosani imibono yenu ku [email protected].

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds