Watsha Tsotsi: Ubuqili

21 Jan, 2017 - 00:01 0 Views

uMthunywa

CRIMINAL Investigation Department (CID) Commercial Crimes Division ligama lohlangothi  lwabacuphi beZimbabwe Republic Police (ZRP) olulomlandu wokuphatha izindaba zonke eziphathelane lobuqili kwezemali lenotho yelizwe.

Izindaba lezi ngezigoqela ukwebiwa kwezimali zabantu yilabo abazenza abalezikolo kumbe abangaxhuma abafundi kuzikolo lamakholeji aphandle kwelizwe bona beqamba amanga. Ezinye izibonelo ngezabantu abathengisa impahla engekhoyo kubosomabhizimusi labo bonke abanye abantu abayabe befuna impahla egoqela eyokwemba amatshe aligugu, eyokulima, eyokwakha kunye leyemitshina yakulezi insuku. Izimota lazo zikhona kuleyompahla eqilwa abantu ngendlela eziphansi. Izithupha zemihlobo yonke kusukela kwezokuzalwa, ezemfundo lezempahla eligugu (deeds) lazo ziyaguqulwa zibe ngamaphepha, amaqili ezama ukuziphilisa ngomona!

Siyabonga ukuba uzulu sehlakaniphile njalo usekholwa ukuba ulakho ukuthenga impahla ayithandayo ngemitshina yakulezi insuku kunhlelo ze e-business, olweBe Forward lezinye ezinjalo. Kuminyaka edluleyo kuqalisa lezinhlelo, abantu abanengi balahlekelwa zimali zabo beqilwa ngo ‘tsotsi’ abayabe besendaweni ezinengi zamazwe omhlaba.

Kuthi olapha eZimbabwe umuzwe esithi impahla oyifunayo iselizweni elifana lokuthi  eSouth Africa. Ngempela, uthi ufona eSouth Afrika kumbe ufika khona uma uhambile, ukhulumisane laye lowomuntu. Lokhu kwenze sengathi okwenzakalayo ngokweqiniso kanti hatshi. Dukuduku usukholiwe mhlawumbe wafaka lemali ebhanga kumbe ukubaqhubela, usutshelwa ukuba impahla ziyeza kusalungisiswa amaphepha okuthi ziphume ezitolo lapho ezikhona lokuchapha imingcele ethile ukuze zizokwethulwa emzini wakho kweleZimbabwe.

Uphathwa kuhle uthenjiswe lokhu lalokhuya – okungekhoyo. Ngemva kwalokho, phinde ubabone kumbe ukubezwa labobantu. Ube uyathe, kwale kuze kuthi lokutshaya ucingo, kungabi khona ngitsho lalunye olungenayo. Yeyi madoda, kunzima!

Obunye ubuqili obulokhe bukhona lakulezi insuku, buqalisela emazweni asigqagqeleyo. Ngobokutshontshwa kwezimota ngabantu abathi bangathenga imihlobo ethile yezimota, bazichaphise imingcele emibili kumbe emithathu zingena kwamanye amazwe ngecence elaziwa ngelika Temporary Import Permit (TIP).

Kuthi sezichaphe imingcele emibili kumbe emithathu le, umnini wazo eselethemba lokuba umoya wazo kawusekho duze lezwe lakwabo, aqhinqe isililo ethi utshontshelwe. Ubunengi bazo izimota lezi ziyabe zilomshuwalensi. Ngokunjalo, usezagijima-ke ayebika lasemapholiseni enze lakho konke akwaziyo ukuba kuzakwenza abomshuwalensi bakholwe ukuba utshontshelwe, utshelwe, kumbe imota yakhe leyo ife okokuba kayisaphindi ivuseke. Bangakholwa abamshuwalensi, bamupha eyinye imota u‘tsotsi’, abe sethengisa leziyana ezachaphayo. Benza njalo okwesikhathi eside abantu laba njalo betshintshanisa imihlobo yezimota. Lapha-ke, kweleZimbabwe kakuqalwa.

Babotshwa njalonje-ke lababantu sebefuna ukuchapha imingcele yakuleli. Abanye ngababotshelwa khona lokho ukweba izimota, udlakela kumbe ukubangela izimpi lokungahlaliseki kwamanye amazwe, ukuphatheka kwezezidakamizwa lamanye amacala anjalo. Abacuphi bakuleli banuka amacala okwezangoma lezanuse ngokwazo ngoba bawuqeqetshela lumsebenzi, bawufungela njalo bazimisele ukuwufeza ngokugcweleyo. Umhlahlo wabo nguzulu kaNdaba ngoba amacala wonke edalelwa phakathi komphakathi.

Phela angithi siyakwazi sonke ukuba emthethwandaba kusetshenziswa ubufakazi bomlomo, obempahla kumbe isikhali esisetshenziswe ekudaleni icala / impahla etholakale ilometheswacala / eyatshontshwayo kumbe enye nje exhuma umsolwa kucala elithile, amaphepa amqoka kucala elithile kunye labanye ofakazi abangabantu. Ngokunjalo, yikho silithemba mahlabezulu lokulikhuthaza ukuba lithathe izikhali liphume ijumo lizingele o’tsotsi’ njalo livikele ukugconwa ezigabeni zenu ngokwalana loCALA kunye lomzali wakhe uSigilamkhuba. Isigaba esingela macala silokuthula, intokozo lempumelelo. Yikho esikulwisayo lokho.

Abe Commercial Crimes Division balamasu okwenqabela ubuqili kumankampani, amabhizimusi, amazwe lazo zonke ezinye izindawo lapho obungatholakala khona. Amacebo la yiwo esizawaphakulelana lapha. Kumabhizimusi lamankampani, kumele libe logwalo oluphawula indlela eliqhuba ngayo umsebenzi oluvikela ubuqili – fraud strategy. Inhlelo lezi kumele zaziwe yizisebenzi zonke zaleyo nhlanganiso. Yebo ye, bakhona abangangenwa ngumona beyizisebenzi bacine besebenzisa ulwazi lolo ukuqila inkampani yabo.

Abacuphi laba babesebenza beyi – CID Serious Fraud Squad ngakho ukubizwa ngelika-division, kutsho ukukhula komsebenzi wawo. Kulabatshontsha izitanda kumbe ukuqila abadinga indawo zokuhlala bebathi kabakhuphe imali ezithile, behutshuza! Bunengi-ke ubuqili obufana lalobu njalo buphatha kunye labantu abahloniphekayo ezigabeni zethu kodwa abacuphi laba bafungela ukutshisa wonke ongabe esephula umthetho – qaphelani, liyatsha! Sidibane ebulenjini ku – [email protected].

Share This:

Sponsored Links