Watsha Tsotsi: Ubude abuphangwa

29 Dec, 2016 - 00:12 0 Views

uMthunywa

BEKUNGABIZWA ozwayo emikhosini yokuthakazelela usuku lomanyano (Unity Day) lolokuzalwa kweNdodana kaThixo, iKhisimusi, kundawana zonke zelizwe! NjengeKhisimusi yona kasikhulumi, umhlaba wonke jikelele ubuveza uthando lwendalo yoluntu ngokupha lokwamukela izipho ezehlukahlukeneyo.

Silusizi kuzihlobo labangane ngokutshiywa ngabanye bethu kuleli ikhefu. Sengathi imphefumulo yabo ingalala ngoxolo kuthi ngesikhathi esifaneleyo benyuke baye ezulwini.

Kungaselani, kule indatshatshana sizaqhubeka sixwayisana ngezindaba zekhefu. Lamuhla sisemgwaqweni lapho okwande ukuchitheka khona igazi elinengi. Abantwana bethu labo kasibakhohlwanga.

Osokuqede imphefumulo yabantu emgwaqweni yisiqubu, iphutha labatshayeli, ukutshayela umuntu edakiwe, izimota ezingalungelanga ukuba semgwaqweni, ukuthaba lokuzonda kakhulu, iziphithiphithi, ukujaha, lokunye okunjalo. Yebo-na-ye, bakhona njalo abakholelwa ekutheni ikhefu lilemimoya emibi ephila ngegazi labantu! Konke lokho sithandazela ukuba kungasiphathi kwelalonyaka singene lokuphuma siphilila sonke kumakhefu la kunye laku 2017.

Isiqubu siyabulala. Lingabe lizitshaya izifuba batshayeli lithi kudala sawuqala lumsebenzi, hatshi-bo inqola yomlilo kayilantshantshu — iyabulala. Qaphelani lisebenzise iziqubu ezaphawulwa ngomanjinela abakubona kufanele ukuba ejikweni kumbe endaweni ethile yomgwaqo, kufuna isiqubu esinje. Sikhuluma ngabatshayeli abalamacence abawufundelayo umsebenzi wabo njalo abakwaziyo lokhu esikhuluma ngakho — speed limit, ngesiNgisi. Phela angithi iHighway Code layo ivele ibhalwe ngaso isiNgisi lesi! Abangela macence kasikhulumi ngabo. Kabavunyelwa emigwaqweni loba sokutheni.

Iphutha yikwehluleka ukuqobotsha imota kusiya ngomgwaqo lesimo okuso mtshayeli. Ungawozela, wehluleke ukuma kumbe ukupha abanye indlela lapho okumele ume khona kumbe ukwenza okunye okungahambelani lomthetho wezasemgwaqweni, kuyingozi-ke lokho ngoba yikho okubulalise abanengi okokuthi kasisafisi kuqhubeke kusenzakala ngoba iphutha liyenqabeleka!

Ukutshayela udakiwe kumbe uthabe/ uzonde kakhulu kakuvunyelwa. Kuyingozi ebulalayo. Nxa usudiniwe kumbe imizwa yakho ingahlalisekanga kuhle, dinga omunye atshayele wena uqedelane lemizwa yakho ungakabulali abanye abantu. Lingajahi lutho nxa litshayela. Hlelani in’hambo zenu kuseselesikhathi. Lani zihambi, lingajahi njalo bakhuzeni abatshayeli lingabona besona. Lingabatshotshozeli lisithi, “itshaye mfokamdala ngizakufakazela . . .”

Ukufakazela ingozi yasemgwaqweni kakwaziwa ngubani ngoba kwenziwa ngabasala bephila. Ungafa-ke?

Kasilondolozeni impilo bakwethu. Inqola zomlilo lezi kazilasono kumbe ingozi nxa zimile. Ziqalisa ukuba yingozi nxa sezisezandleni zethu thina abantu. Ngokunjalo, silakho ukuzivikela izingozi zasemgwaqweni ngokutshayela kuhle langonanzelelo. Kudingakala ukuthobeka lokunanzelela okuphindiweyo! Izimota kazilungisiswe zilungele umgwaqo, hatshi ukuzifuqela nje!

Abantwana labasakhulayo basengozini ngesikhathi sekhefu lokuvalwa kwezikolo okuleziphithiphithi ezinengi.

Balakho ukudakwa, ukuphatheka ekudaleni amacala, ukuzithwala (abesifazana), ukuhlukuluzwa lokuyengana bezitshela ukuba iKhisimusi yisikhathi sokwenza ongakaze ukwenze empilweni yakho kumbe kulowo mnyaka — yeyi madoda, kunzima! Kumele liziphathe bokhekhe. Impilo yaziwa ngumniniyo. Pho-ke lina lisacathula. Lalelani abadala.

Lingazitsheli ukuba selikhulile libona imizimba yenu kumbe lilandela imizwa. Kunengi elingakakabi kwazi. Chumani ngalesisikhathi sekhefu. Lidlale kodwa likhumbule ingwalo, ukutaditsha lokulungiselela ikusasa yenu ngokukhonza uMlimu lokufunda.

Ubude kabuphangwa bakwethu. Engabe engumntwana kumbe umyanga. Liyeza elakho ilanga lokukhula kumbe ukuthuthuka/ ukuphucuka/ ukuphumelela — ungajahi. Ungaphanga ulakho ukuwela enkingeni yokutapunula igcikwane kumbe umkhuhlane (usujahe ukukhula mfundi) kumbe ukufela ejele/ ukubulawa (usujahe ukunotha masinya). UMdali uyazi lapho esiya khona — kuhle silinde sigcine imithetho yakhe leyesizwe.

ELupane lakwezinye izindawo zasemaphandleni, likhuthazwa ukuqaphela ukuqilwa ngabangasebenzisa imali yamaphepha kulelikhefu. Kubikwa indwetshu zeziphathelane lothando ziyanda ngalesi sikhathi ngenxa yabobaba abathi bevela sebenzela phandle kwelizwe bathole omama sebelabantwana kumbe sebezithwele. Yebo-ye, ezalelwe esibayeni ngeyakho kodwa khuzani umoya kwabangahlangana lenhlupheko ezinje. Zibikeni kunkokheli zezigaba, amalunga ezimuli afaneleyo kumbe amapholisa — lingabulalani! Abaphathi bezikolo fakani onogada lingatshontshelwa ngoba kunzima ukuzuza imbadalo elizifuna ebazalini.

EFolosi lakwamanye amadolobho, qaphelani ukutshontshelwa izimota kumbe impahla eyinotho kulezozimota, nanzelelani ukugqekezelwa lokutshontshelwa njalo liqaphele ububi bezidakamizwa yikho lapho obuziveza khona kakhulu — izidakamizwa ziyabulala njalo zengeza inani lamacala.

EHwange kusedolobheni elifana leFolosi lamanye lanxa-nje kulendawo zemaphandleni ezigqagqeleyo. Ngokunjalo, inkuthazo yethu inye. Qaphelani UCALA lomzali wakhe uSigilamkhuba kunye loSono ngoba yizo izitha zenjabulo phakathi komphakathi.

Mahlabezulu, libe lekhefu elimnandi. Silifisela inhlanhla emnyakeni omutsha, u2017.

Liqhubeke lisisekela, sitholakala ebulenjini ku–[email protected]/ [email protected]/ [email protected]

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds