Watsha Tsotsi: Sibotshiwe isigebengu ebesesihluphile

02 Mar, 2017 - 00:03 0 Views

uMthunywa

UBANJIWE umuntu owayetshontsha egodlile eGwayi, Mabale laseLupote eHwange. NguWisdom Sibanda oleminyaka engu 26 ubudala, odabuka eDete obesebenza enkampanini yabonogada iNokel Security Company eHwange.

Uphelile lalowomsebenzi, kanti pho ubelindani yena elomona wokuhlasela abanye onogada labantu-nje ebamuka impahla yabo? USibanda ubetshontsha eloDaniel Muzamba Chimwaira odabuka eLusulu. Akukho lapho oyakhona kuleli, uyatsha kuphela tsotsindini!

Kubikwa ababili laba bebelomkhuba wokuhlasela abantu bebathathela imali lenye impahla eligugu besebenzisa umbhobho wohlobo lwe .375 — kuphelile! Ububi yikuba kuphele nzima. Siyazi ukuba inengi lizitshela ukuba ijele lakhelwa abantu. Phela bakhona abathi nxa besejele, bacebisane ububi bodwa, umona lamaqhinga okuqhubeka besephula umthetho — kubi lokhu.

USibanda loMuzamba ngabanye balabo abasungula ubuhlobo babo besejele leHwange. Esikhathini sokuba balayane kumbe ukucebisana ngokulwisana lomona, bahlela ukubambana batshontshe besebenzisa umbhobho. Yeyi madoda, kunzima! Athini pho amapholisa?

Ababili laba batshontshela abantu abangu-8 endaweni ezintathu engiziqambe phezulu. Indawo lezi zilandela umgwaqo weBulawayo- Victoria Falls nxa uvelela ngaseLupane. OSibanda baba lezibindi zokuwulandela lumgwaqo phakathi kwensuku kunyanga yinye nje kuphela. Babethi amapholisa alele na kumbe aphumule? Yizilingo lezi bakwethu, kakuqalwa kwelakithi. Kuhle lihlale limsulwa ngoba izindaba zokubophana lokugwebana kazilula.

Zihlasimulisa umzimba, zilambise abantwana ikanti vele yona indlela yokutshontsha abantu begodlile, iyingozi.

Sinanzelele ukuba icala leli kalikhethi, lembula ingubo lingene ngakho oletheswayo wonke uzayifunda ivaliwe.

Ukuzigeza ecaleni ngokomuntu wonke ngoba kulilungelo lendalo yoluntu ukuzimela emacaleni ayetheswayo — amapholisa ayakutshisa kphela!

Ububi bezigelekeqe lezi yikuba bebetshontsha ezitolo, emabhawa lasemabhizimisini agoqela ama-flea market lawababumbi bezimbiza (pottery) lase magarajini amafutha ezimota. Phela angithi abanye ngesibabale kumaphephandaba abafika bagcwalisa imota yabo yohlobo lweToyota Noah u AED 5411 emnyama ekaAlfred Zvapera odabuka koGutu eMasvingo. UZvapera lo usezandleni zamapholisa, okwamanje encedisa ukucutshungulwa icala lokwebiwa kwamafutha lemali eLupane.

Abacuphi beZRP bafungela ukusebenzela uzulu ebusuku lemini njalo bathi ngemva kokwamukela loludaba lwezigangi ezigodlileyo, kabaphumulanga. Siyakubonga lawe Zulu kaNdaba ngokusisekela usabela izicelo zethu ngesikhathi sidinga izigangi lezi, lisiphathise saze sazivumbulula. Kuhle-ke lokho yikho esiyabe sikutsho nxa sisithi yalanani lokudalwa kwamacala ezigabeni zenu ukuze liphume ekonelweni mvunye! Ekubotshweni kwabo bonke abetheswa amacala okweba begodlile laba abacuphi bavumbulule impahla enengi kabi egoqela omakhalemkhukhwini lombhobho owawusetshenziswa. Lobu yibufakazi obuqotho kulelicala njalo lonke silikhuthaza ukuba ligcine impawu (serial numbers) zempahla yenu lokufaka olunye uphawu elilwaziyo lina lodwa oluzaliphathisa ekuqambeni impahla yenu nxa isivunjululwe ngamapholisa.

USibanda loMuzamba ngabantu ababexolelwe ngumthetho ngemva kokudala amanye amacala kodwa kwala ukuba bakhafulele amathe phansi. USibanda kubikwa wayevalelwe ejele ngemva kokubaleka emsebenzini okwamalanga angu 134 kukanti uMuzamba yena wayevalelwe ukutholakala elombhobho engelacence elimvumela lokho.

Baxolelwa-ke laba bantu kodwa lamuhla sebephakathi. Kasizifundiseni ukuphila ngezithukuthuku zethu okokweba kakusizi ngoba kuletha indubeko ezinengi ukwedlula ingcosana yesivuno ongasithola esivandeni sakho engeva ngoba ibusisekile.

Kusenjalo, kulabantu abathathu ababhubhe ngendlela ezibuhlungu. Owakuqala ngumntwana obedlala ensimbini ezibiyele elinye lamadibha esiqintini seBinga. Kubikwa enye yensimbi lezi ekade idlaliswa ngumuyi samjingo, iqamuke yamlimaza ebunzini wopha kabuhlungu kwaba yikuphela kwakhe. Owesibili ngobhubhele engozini yomlilo eqhamuke kwesinye sezigaba zeNyamandlovu iStanhope lapho okubhubhe khona uMnumzana Kenneth Ndlovu (68).

Eminye yemisebenzi yamapholisa yikucubungula ngendaba ezinje, ezingazwisisekiyo kumbe eziza sengathi zingozi.

Kodwa-ke, silikhuthaza ukuba liziqaphele. Kubikwa uNdlovu ecine ukubonakala exotsha amakhaza ezulu ngomlilo lenkomitsho kahololo ekamelweni lakhe. Umlilo uyingozi emakhaya lasemadolobheni. Owokucina ngofe ngokuzibophela ngendaba zothando. Akekho olelungelo lokuthatha umphefumulo wakhe bakwethu. Silusizi ngoba abathathu laba kabasekho emhlabeni. Bahambe ngendlela zabo labo bodwa njengokuzenzakala kithi sonke.

Kodwa-ke, lapho okuvikeleka khona izingozi, kasizenqabeleni mahlabezulu.

Kungaselani, sizamela lapha okwalamuhla, sidibane kwelizayo.
@[email protected]

Share This:

Sponsored Links