Watsha Tsotsi: Okuncwebe indlebe ngowakho . . .

09 Mar, 2017 - 00:03 0 Views

uMthunywa

KUNDATSHANA yethu edluleyo sikhulume ngabantu abatshontsha begodlile eGwayi, Mabale lase Lupote eHwange, uWisdom Sibanda loDaniel Chimwaira. Kule iviki sifuna ukulikhuphela abanye ababotshwe ngesikhathi kuzingelwa izigangi esabelweni seMatabeleland North. Bakwethu, libona kunje, ayixabene kodwa-ke, lapho okwetshulwe khona umthetho kunzima ukuthi sifakaze amanga. Uyatsha kuphela.

Owakuqala nguJonathan Zichawo obotshelwe ukungabhadali umthelo weValue Added Tax (VAT) eHwange.

Bekungasakhathalekile ukuba udale cala bani. Phela abanye bangabe bengakwazi ukuba ukungatheli kulicala.

UZichawo ugwetshelwe ukubhadala inhlanganiso yeZimbabwe Revenue Authority (Zimra) inhlawulo ye $4 525-00 lefayindi ye $400,00. Akasuye yedwa obotshelwe lelicala lokugwetshwa ngale indlela. Abanye bakhe ngoTendai Ngoni, Kudakwashe Nyabonde owaseBinga loMichael Denga weHwange. Abane laba betheswa icala lokwehluleka ukuthela nje. Qaphelani ukuba izinto eziqala sengathi zincane, zicina zimemetheka zikukhulela. Ngokunjalo, kuhle ukulungisisa konke okufaneleyo ngesikhathi.

Omunye obotshelwe phakathi kwempi yomanyano kazulu lamapholisa nguNashon Mudenda labanye bakhe ababili abebelomkhuba wokugqekeza lokweba ezindlini zabantu. Kuphelile! Abathathu laba bagwetshelwe ukupika okwenyanga ezinhlanu kwathi inyanga yinye yetshulwa ngesizatho sokubelusa abathathu laba ukuba kabasoze baphinde ukwephula umthetho ngaleyondlela phakathi kweminyaka emihlanu elandelayo. Ngizathanda ukulikhuthaza bakwethu ukuba nxa izigwebo ezinje zisethulwa phakathi kwethu, kumele sazi ukuba yikusondla nje kuphela kakutsho ukuba sesimsulwa ngoba ungephula umthetho ngendlela efanayo kusikhathi esibekiweyo, sisuke selekaniswe njalo lesosigwebo. Yiyo-ke indlela esilaywa ngayo ngumthetho.

Omunye wemithelo ekhangelelwe ukukhitshwa nguzulu yi-income tax. Umthelo lo ulomthetho wawo olawula indlela okumele sithele ngazo njalo okumele sibezazi lokuzilandela. Umthetho lo yi-Income Tax Act. Omunye wabephula umthetho lo nguRaphael Mudzingwa waseHwange lapho okwakuqubuke khona impi le esikhulumisana ngayo lapha. Mahlabezulu, singalindeli ukuhlaselwa yizimpi ezinje ngoba sizabotshwa silanjiswe yikwephula umthetho esiwaziyo. Kuba buhlungu ngoba sibotshwe singalindele. Yebo ye icala lembula ingubo lingene, kodwa lapho okuvuma khona, kasilivikeleni. UMudzingwa ufayindiswe i$150-00. Ingabonakala sengathi incane limali kodwa lizananzelela ukuba inengi ngoba ingatholakali kulezi insuku.

Ekugqekezeni kuvele kungela kuhlekelelana ngoba izigebenga ezitshontsha ngodlakela zilezikhali, zisethusela lokunye okunjalo; zilakho ukudala amanye amacala ngemva kokugqekeza lokhu. Ngakho-ke, uPlanmore Munkuli loCliff Kapenuka batshile bebotshelwa ukugqekeza. Ababili laba ngabe Hwange laseVictoria Falls ngokulandelana kwabo. UMunkuli ugwetshelwe ukuhlala ejele okwenyanga ezingu-12 kukanti uKapenuka uzapika okwenyanga ezingu 42. Yisikhathi eside kabi lesi ukuhlala ejele bakwethu. Kasikunanzeleleni sizame ngamandla wonke ukukuvikela.

URodrick Mudenda lomngane wakhe bona bakhethe ukugwetshelwa ukweba. Batshontshe esiqintini saseHwange njalo uMantshi womthethwandaba wakuleyonkundla kabahlekelelanga ngitsho lakancane.  Bagwetshelwe ukuhlala entolongweni okweminyaka emithathu, besebenza gadalala bengaholi njalo abantwana babo belamba.

Amacala okubhema, ukuthengisa lokusebenzisa imbanje ayanda njalo agoqela labantwana abacina benatha lotshwala okubaphazamisa izifundo lekusasa labo. Yeyi madoda, kunzima! Kukanengi kubotshwa abantu abadala abatholakala belamabhola embanje kumbe bezithengisa. Kucatshangelwa ukuba yibo abathengisela abantwana.

Sikhuluma kunje nje, kakwenzi ukuba impi yomanyano kazulu lamapholisa ingahlasela kuswelakale obanjelwa imbanje! Isibonelo salokho nguDavid Dzimbanhete odabuka eDete.

Ngithemba lisakhumbula sikhuluma ngoDaniel Mudimba Chimwaira esesinanzelele ukuba uyake asebenzise isibongo sokuthi Muzamba futhi. Lo ubotshwe engomunye wabatshontsha begodlile esiqintini seHwange. Phezulu kokubotshelwa lelocala, nguye obelombhobho. Kucala lokutholakala elombhobho kuphela, ugwetshelwe ukupika okwenyanga ezingu 6 ejele. UDaniel Chimwaira loWisdom Sibanda balokhe basalindele ukugwetshwa ecaleni labo lokuhlukuluza izizalwane zaseGwayi, Mabale laseLupote. Kwazi bani, mhlawumbe besebefuna ukuyafika eCross Dete?

Isibotshwa sokucina yinhlanganiso yeLulu Educational Academy eVictoria Falls engabhadalanga umthetho we-income tax layo. Phela inkampani ibhekwa samuntu olakho ukubophisa omunye kumbe ukubotshwa!

Kunanzeleleni konke lokho. Kuhle-ke bakwethu, siqhubeka sisithi ‘‘okuncwebe indlebe ngowakho’’. Sidibane kwelizayo.

@[email protected]

Share This:

Sponsored Links