WATSHA TSOTSI: Kasixwayeni umthetho!

03 May, 2018 - 10:05 0 Views
WATSHA TSOTSI: Kasixwayeni umthetho!

uMthunywa

KUMABASA wanyakenye, iCriminal Investigation Department (CID) yesabelweni seMatabeleland North ibe labantu abangu-29 abagoqela uTsepang Christopher Hlelo waseHwange owayesetheswa amacala amabili, elokutholakala elempahla yokona lelobuqili (fraud). UTsepang wagwetshelwa ukusebenza gadalala engaholi, khona eHwange lapho, okwamahola angu-630 awe-community service. Abangu-29 laba, babesetheswa imilandu etshiyeneyo esizaxoxa ngayo kundatshana yethu yalamuhla ngoba adalwa ngesikhathi esesikuso lonyaka esokuvulwa kwezikolo.

Inhlolisiso enje isiza isizwe sonke kunye lezigaba sazo ngoba iveza sobala ukuba isizwe kumbe isigaba esithize simi ngaphi kundaba zakoCala lomzali wakhe uSigilamkhuba.

Phela ukwehlisa kwethu kumbe isigaba/ ilizwe elithile, inani labantu abagwetshwa nsukuzonke; kuhle ngoba kuphucula leyondawo kuyenze ithandwe kunye lasibi sezethekeli (ezakuleli lezaphandle kwelizwe)!

Ometheswacala, ikakhulu abayabe sebegwetshiwe okuyikho okuveza obala njalo ngokusemthethweni ukuba balemilandu; balambisa imuli zabo lokugconisa izigaba/ izizwe zabo! Kasilibali abagwetshwa ngoba behluleke ukuzimela, yikho sihlala sibafundisa lokubaqinisa ukuze sonke sixwaye umthetho njalo sazi ukuzimela nxa sisetheswa imilandu esingayidalanga. Ububi bokuqansa kwenani labagwetshwayo endaweni ethile yikuba kulakho ukubukeka sengathi kukhomba ubugangi lobugebengu obungaba khona kuleyondawo etholakala ilezigilamkhuba. Ngokunjalo, lokhu kuveza obala ukuba kuhle ukuhlala ezigabeni zethu ngokuthula njalo silandela umthetho, ubuntu lemilayo emihle elondoloza ukuthula ezigabeni zethu.

Amacala agwetshelwe abantu esikhuluma ngabo lapha abanyakenye laba, ngagoqela elokutholakala ulempahla esetshenziswa ukona (imigqala, ingqamu, ama-screw driver, imixhaka yezihluthulelo kumbe imithetshelwa); ukucuywa kwempahla yezimota ezipakileyo; ukungabhadali umthelo kaHulumende; ukubulala omunye umuntu, ukwebiwa kwezimota; ukugqekeza; ukutshontsha; ezezidakamizwa; ukwephula umthetho olawula ezamagusu/ izihlahla (Forestry Act); phakathi kwamanye.

Bakwethu lizananzelela ukuba amacala la alakho ukutholakala njalo kuMabasa walonyaka. Ngokunjalo sithi limukani bakwethu!

Njengoba sithakazelele inkululeko yethu njengesizwe seZimbabwe izolo, kuhle sime kancane sikhangele ukuba lonyaka uMabasa uzasilethelani kwezakoCala lomzali wakhe uSigilamkhuba. Inkuthazo yethu igxile kokulandelayo bakwethu:-

Batshayeli, landelani imithetho yemigwaqweni; lingagcwalisi kakhulu abantu lifuna ukukhweza isivuno senu ngenxa yekhefu likhohlwa ukuba lithwele imiphefumulo yabantu. Siyazi ukuba abanye bazahle baqalise kuyonale inyanga ukubisela abantwababo endaweni ezithile ukuze izikolo zithi zivulwa, babe sebeseduzane.

Khonokho yikho okusuke kukhweze inani lezihambi lokuqansisa amathuba okuqhamuka kwezingozi zasemgwaqweni.

Mahlabezulu, nxa silohambo, kasihambeni kuseselesikhathi; singajahi, singaphuzi, sikhethe izimota esizaziyo ukuba yizo ezithwala uzulu — ezinye lezi ziyingozi ebulalayo zona ngokwazo kumbe abazisebenzisayo lezigangi ezilakho ukuzicathamela lezozimota ezincane! Sikhumbule sonke bakwethu ukuba o“tsotsi” labo bayaphithizela ngalesisikhathi samakhefu agoqela akaMabasa, Nkwenkwezi lawokuphela/ lokusungula komnyaka munye ngamunye (Mpalakazi/ Zibandela). Ngakho-ke, yazini ukuba kalilodwa lapho elihamba khona nxa kuyilezo zinsuku, ikakhulu nxa lilemali enengi kumbe enye impahla eligugu.

Yikho sikhuthazana ukuba singathwali amaqubaquba emali ezambeni kumbe ukuyigcina ezindlini/ emisebenzini kodwa siyise emabhanga kumbe ukusebenzisa imitshina yakulezi insuku. Amasela akulezi insuku asenzima bakwethu ngoba imali aseyinuka okwezangoma ngokwazo. Kuthi lale esemabhanga kumbe emafonini, bayilonde okomzingeli ngokwakhe bezama ukweba inombolo zemfihlo lezi (PIN). Zifihleni!

Sonke, abatshayeli lezinye izihambi, kasihambeni kusakhanya. Kungahlwa sisemangweni kumbe kwenzakale ukuba umtshayeli usediniwe, kasidingeni indawo evikelekileyo kumbe ekhululekileyo silale. Lingazihluphi ngoba amahofisi amapholisa eZimbabwe Republic Police agcwele indawana zonke zelizwe — liyazihambela liyophumula mgceke njalo likhululekile.

Isiqubu siyabulala, sifuna emncintiswaneni womjaho kuphela hatshi emgwaqweni.

Izidakamizwa ziyabulala kumbe ukubulalisa ngoba yizo ezibangela inengi lezigilamkhuba ukuba zizibone sezipika zingazi lokuba zingene njani emajele!

Manengi amacebo okugcina umthetho, imphefumulo kunye lempahla yethu; kasixoxisaneni ngawo sithakazelela iminyaka engu-38 selokhe iZimbabwe yathwetshulwa yingwe.

Lathi sixhumeni ku – [email protected] kumbe kumhleli.

Share This:

Sponsored Links