WATSHA TSOTSI: Halala ngosuku lwezisebenzi . . .

04 May, 2017 - 00:05 0 Views

uMthunywa

KUNDATSHANA yethu edluleyo siphathe udaba lwamalungelo abomama lapho esikhuthaze khona obaba ukuba bangakhi imizi yabo ngezinduku njalo bazi ukuba omasihlalisane bayazephula inhliziyo zabomkabo kunye labantwababo. Lamuhla sizathakazelela usuku lwezisebenzi zakuleli sikhangela ngezamalungelo abo kunye lendlela zokuvikela ubusela lobuqili emisebenzini.

Umhlaka 1 Nkwenkwezi minyaka yonke lusuku lwekhefu lezisebenzi njalo lonyaka lolusuku belungoMvulo wayonale iviki. Izisebenzi ziluthakazelele ngendlela ezahlukeneyo, inguqu, amadili, imidanso lokunye okunjalo. Kulilungelo lesisebenzi ukuthola usuku olunjengalolu njalo amanye amalungelo ezisebenzi atholakala kumthetho weLabour Act oyiwo ophatha udaba olwande ukuhlupha olokuxotshwa kwezisebenzi ngokungekho emthethweni.

Okusemthethweni yikubikelwa kumbe ukubika ngaphambilini kwenyanga ezintathu.

Lokhu kwenzelwa ukuba obikelwayo (isisebenzi kumbe umqatshi) alungiselele adinge omunye msebenzi kumbe umuntu. Isisebenzi silelungelo lokunanzwa lokuphathwa kuhle ukuze sisebenze ngendlela eqongisa isivuno senkampani. Nxa kungasenzakalanga lokho; kudala ubuvila, ubusela, ukungathembeki lokuwa kwenkampani izisebenzi zitshiya umsebenzi.

Izindaba zezisebenzi zithonisiswa emthethwandaba weLabour Court zithi nxa zidlulela phambili ziye kuHigh Court ezinye zicine zisedale laphezulu kuleli eleSupreme Court kumbe eleConstitutional Court nxa ziphatha amalungelo oluntu. Lokhu kuveza inhlelo ezijonge ukumela izisebenzi kuleli njalo okumele sizisebenzise.

Lanxa-nje, kukhona iziqholo, izigebenga lamasela angelani lokuba baphethwe kuhle kanjani enkampanini, isiphatho silakho ukuphumelelisa inkampani kumbe ukuyiwisa. Ngizasebenzisa isibonelo sabantu abasebenza kwezokuthwalwa kwempahla lozulu (transport industry), abamankampani amalahle, awezamandla kagetsi lawencingo zokuhambisa imbiko.

Inengi labasebenzela kwezokuthwalwa kwempahla lozulu licatshangelwa ukuba ngesikhathi litshayela kumbe likhokhela uzulu, ilihlo labo liyabe lisekuthengeni ezabo izimota. Kubikwa kuyibuthutha ukusebenza ezimoteni uphume ungelayo eyakho kumbe nxa ungumkhokheli uphume ungatshayeli. Inengi likubona kukuhle ukuthi bangathi sitheliyani ngobusuku kumbe emangweni omude, baqalise ukufundisana ukutshayela. Baze babengcono laba lanxa-nje kuvele kuyingozi. Abanye ngabahle babelane imali yonke bayefika kumnini wemota bekhala ezimachonsi bethi babotshiwe kumbe emgwaqweni bekungela bantu. Yeyi madoda, yekelani ukucabangela abantu okungayisikho!

Kodwa-ke, nxa kuliqiniso, hatshi kasikhafuleleni amathe phansi sazi ukuba kunzima ukuthenga impahla efana lemota, umnikazi uyabe ekhangelele ukuphila ngayo leyompahla, singamtshontsheli, kasisuthisekeni ngeholo lethu.

Abamankampani amalahle kubikwa sebelobuqili obubi. Kucatshangelwa ukuba kuba lodinga abafuna amalahle, kuthi angabathola, abhadalwe imali. Esenikwe imali, usezaqoqana lezinye izisebenzi ezigoqela onogada, abafotshola limpahla, abayithwalayo labanye abanjalo. Sebevumelene laba abantu, besebetshontsha amaroli amalahle aphume okungelanzuzo engena kunkampani. Kusasa laba bantu bayabe bekhangelele ukuholiswa yinkampani yinye benganaki ukuba bayintshotnshele ngayizolo kwakhona.

Umhlobo wobusela obunje ubhahile lakwamanye amankampani lezisebenzi. Kuthi-ke, singaludobha udlebe lwawo thina abeZimbabwe Republic Police Criminal Investigations Department, kube mnandi ukulucubungula ngoba abantu bengasoze bafa bacabanga okufanayo sikhathi sinye. Ngesikhathi abetheswa amacala anje bephathisana lamapholisa, kuphuma amanga lamaqiniso abantu bezama ukuzivikela lokuvikela abanye babo kodwa kusala!

Kasiphileni impilo emsulwa bakwethu. Yebo na ye, akugeza lingelasici. Yikho lalamuhla nxa sicebisana kanje kungatsho ukuba sihlekana amanxeba, hatshi yikubonisana ngobubi bukaCALA lomzali wakhe uSigilamkhuba.

Abamandla kagetsi basebenzisa amafutha lamalahle amanengi emitshineni yabo. Kukhanya sebeqatsha lamanye amankampani amanengi abaphathisa emisebenzini yokunakekela amabhayila, izimbiza zokupheka amagetsi lezi, lokunye okunjalo. Lokhu sokusenza kube nzima ukunanzelela ukuba ongabe etshontsha impahla enjengamafutha ngubani njalo uwamunya ngaphi — ezimoteni, kuma-generator kumbe kuwuphi umtshina.

Omunye umbuzo okhona ngowokuthi izihlobo zethu onogada ziyabe zingaphi ngesikhathi kutshontshwa. Nxa kuludaba lokuqoqana ukona, lizakutsha kuphela bakoSigilamkhuba. Kodwa-ke nxa lilicala nje elembula ingubo lingene, hatshi phangani lilibike enkambeni eseduzane lani. Izibonelo zamankampani engiwanike lamuhla zimqoka njalo ziphathelane lenotho yelizwe ngakho ukudlalela kuwo yikudlala ngegeja kuziliwe.

Enye yenkampani emqoka elohlupho lokutshontshelwa ngeyamafoni. Incingo eziligugu ezigoqela i-copper sezibiwa njalonje. Abathengisa impahla enje ngokungekho emthethweni lizajinge lisisole ngoba nxa kucatsha impahla oyithengisa ekhulusini uthi kubuzwe bani. Into enhle yikuzigeza uthi nxa uyithola ngendlela ezimhlophe, ubaveze abayithola ngudlu!

Sizaluphetha lapha udaba lwezamankampani lezisebenzi, silifisela impumelelo kukho konke elikwenzayo mahlabezulu.

@[email protected]  WhatsApp 0783185092

Share This:

Sponsored Links