WATSHA TSOTSI: Entolongweni kunzima bakithi!

08 Feb, 2018 - 00:02 0 Views
WATSHA TSOTSI: Entolongweni kunzima bakithi!

uMthunywa

SIYADIBANA bakwethu. Lamuhla sise “skiti”, ejele mahlabezulu. Lapho okulobunzima khona lanxa-nje sisiduduza sisithi ijele lakhelwa abantu. Kubikwa kulabanye asebesithi kungcono ukuhlala ejele ngoba ekhaya kungasabuyeleki.

Siyawabonga-ke amaqembu lamakholwa ahlanganisa abasemajele lemuli kunye lezigaba zabo. Lokhu kuza ngemva kokwehluleka kwethu ukwenqabela ukudalwa kwamacala. Sesisejele, amanzi ayabe esechithekile!

EMatabeleland North, silabantu abalitshumi lambili (12) abatholakale belamacala athize bagwetshelwa ukupika entolongweni okwensuku ezithile. Sibethula lamuhla hatshi ngoba belihlazo kodwa bengabanye balabo abanyenyelwe ngamacala engutsheni zabo, abakhulelwa ngumoya kaCALA behluleka ukuzithiba kumbe abetheswa amacala behluleka ukuzivikela!

Abakuqala ngabathathu abebesetheswa imilandu yokwehluleka ukubhadala umthelo kaHulumende — income tax. Laba ngu Gugulethu Nkomo, uBenny Moses lo Sitamulo Mulimo abagwetshelwe enkundleni yomthethwandaba weHwange. Bagwetshelwe ukubhadala ifayindi ye $200, $100 le $50 ngokulandelana kwabo.

Lapha sifunda ukuba izigwebo zecala linye ziyenelisa ukutshiyana kusiya ngobubi balo. Emthelweni kahulumende, kuhlolwa inani lemali obekumele ibhadalwe, ubude besikhathi limali ingabhadalwa, isizatho soqobo esokungabhadali kumbe ukubika ukuba inkampani yakho iqhuba njani (returns). Sifunda ukuba kuqakathekile, ikakhulu osomabhizimusi, ukubakwazi lokhu ngoba silakho ukugwetshelwa ukungazi. Nxa inkampani yakho ingavunanga lutho, bika kuhulumende nyangazonke, kugatsha lweZimra, ukuze ungabotshwa!

Abanye ngabathathu abebesetheswa amacala okweba (theft). Ngikuchaza kanje ngoba ukugqekeza kulicala elizimela lodwa. Laba batshontshile nje kuphela. Ogqekeza lokweba sikhathi sinye, udala amacala amabili.

Inengi labagqekezayo bavele bayabe bejonge ukweba kukanti abanye ngabacina bedlwengula kumbe ukubulala, ngemva kokugqekeza. Abebesetheswa imilandu yokutshontsha le nguTichaona Chagonda, Sandiso Mguni lo Edmore Mupande. Laba ngabeHwange (ababili abakuqala) laseLupane (owokucina).

Batholakale belamacala okweba bagwetshelwa ukupika okwamahola angu 70, 210 le $25 kumbe insuku ezinhlanu – ngokulandelana kwabo. Izigwebo zamahola lezi zaziwa ngelika community service njalo ubuhle bazo yikuba uyabe upika uphakathi komphakathi, esigabeni sakho. Kulula ukukhafulela amathe phansi uma icala ulidale ujongile. Umphakathi lawo ukwamukela lula ngoba uyazi ukuba wawuqeda umlandu wakho.

Akekho osala ekucabangela kumbe ongakuninela khatshana.

Omunye wabazimele bodwa ecaleni nguWilliam Dube ngesikhathi esetheswa icala lokugqekeza kuphela.

UDube ugwetshelwe eFolosi. Uzahlala entolongweni okwenyanga ezingu 30. Ukugqekeza licala elibi kakhulu. Nxa umetheswacala lokugqekeza engadala elinye njalo icala phakathi kwesakhiwo asigqekezileyo, isigwebo sakhe siyakhula (aggravatory). Kufanana lokuthi owetheswa amacala okugqekeza lokweba angatholakala elelokweba kuphela, isigwebo sakhe siyehla (mitigatory).

UWilliam Dube usekelwa nguWashington Machingura ozimele yedwa laye ecaleni lezezidakamizwa (Dangerous Drugs Act — DDA). UMachingura ubezitika ese Inyathi lapho abephatheka khona kwezezidakamizwa engagqize qhakala waze watshiswa ngumanyano kazulu lamapholisa elibele. Esesiwe emthethwandaba kamantshi wase Inyathi, utholakale elecala wagwetshelwa ukupika okwenyanga ezintathu kumbe ukubhadala ifayindi ye $300. Yibo obunye bobubi bokwephula umthetho. Icala elifanana lelezidakamizwa, sihlala silihluza mihla yonke njalo sananzelela ukuba lidalwa ngumuntu ejongile. Kungaba yikulima imbanje, ukuzithengisa, ukuzithenga kumbe ukuzibhema, umetheswacala uyabe ehlosile!

Kasikwenqabeleni bakwethu lokhu, intolongo imbi!

Abokucina kulindatshana ngababili abakade besetheswa imilandu yokugqekeza lokweba. Yomibili limilandu, inike abantu laba izigwebo zokupika okwenyanga ezingu-48 lezingu-20 njengokwethulwa kwabo ngaphansi. Owakuqala nguWilliam Dube njalo, kukwelinye icala la, elizimele lodwa – osokusitsho ukuba empeleni, uDube uzapika okwenyanga ezingu-78 – yiminyaka leminyaka! Icala lakuqala walidalela eFolosi kwathi elesibili walenzela eHwange ecabanga ukuba imilandu yonke le izaloba – yeyi madoda, kunzima! Owesibili ngu Darlington Ncube owagqekeza watshontsha impahla yemota, amacala esikhalaze ngawo ngaphambilini.

Yiyo-ke imizekeliso esilayo lamuhla. Isixwayiso sethu yikuthi, umlandu mubi njalo ngokwembala impumela yawo layo imbi ngakho kasiwenqabeleni. Lisale mahlabezulu, kayixabene. Injongo yethu yikwakha isizwe esingelamacala. Sidibane kwelizayo sesibonisana ngenhlelo zomanyano kazulu labacuphi beCriminal Investigation Department (CID) yaseMatabeleland North.

Feedback – [email protected]

Share This:

Sponsored Links