WATSHA TSOTSI: Emtshadweni, yini omlamulankunzi . . ?

27 Apr, 2017 - 00:04 0 Views

uMthunywa

AMALUNGELO oluntu aziveze ukuba yinto enhle njalo ayindaba esegudwini. Kumaviki amabili adluleyo sicine sikhuluma ngamalungelo alabo asebekhulile kanye labaphila lobugoga sathembisa ukuphatha awabesifazane ahluphayo. Lamuhla sizaxoxa ngawo.

Kasikhohlwa abasakhulayo abesifazane ngoba bevele bezalwa beyizitsha ezibuthakathaka ukwedlula abanye babo abesilisa. Badinga usizo lwethu lokunakekelwa yithi sonke. Konke lokhu yikho okwapha uHulumende wakuleli umbono wokusungula uhlelo lweVictim Friendly System (VFS).

I-VFS igoqela amapholisa eZimbabwe Republic Police (ZRP), ugatsha lwezempilakahle; izibhedlela lamakilinika wonke akuleli kunye lohlangothi lwezokondliwa kwabantwana kanye lezinye ingatsha ezehlukeneyo ezikhona kuleli.

Ohlukuluziweyo ulakho ukubikela yiloba yiluphi ugatsha lweVFS. Yebo ye kujwayelekile ukuba zonke izindaba zakoCALA lomzali wakhe uSigilamkhuba sizibika emapholiseni. Kodwa-ke, ngenxa yokuqakatheka kodaba lokunakekelwa kwabesifazane kunye lokuphatha izindaba zabo ngokuphangisa, ulakho ukubikela ilunga leVFS eliseduzane lawe ukuze udaba lwakho luphangise ukusetshenzwa lokuthola usizo olufaneleyo.

Ngayizolo ubungamukelwa esibhedlela ungela phepha lamapholisa kodwa lamuhla nxa ungowesifazane ohlukuluzwe ikakhulu ngokocansi, ekilinika kuseduze kulemapholiseni, khululeka ugijimele kubongi labongikazi ngoba labo sebelawo amandla okukusiza ngokuphangisa.

Umthetho weDomestic Violence Act yiwo ophawula indlela abantu abahlukuluzwa ngokomdeni abaphathwa ngayo lendlela izephulamthetho lo ezilaywa ngayo. Muhle umthetho lo ngoba kawukhethi mhlobo njalo kawukhethi bulili ikakhulu kulezi insuku lapho osokulabafazi abayizigebengu. Akusafani layizolo lapho abesilisa ababesesaba khona ukudliswa kuphela, abalamuhla bayayazi ingqamu njalo lengqindi ngokwayo bayagoqa.

Abanye ngabaphendulela amalungelo la bawenze ihawu lokuhlukuluza omkabo bekhohlwa ukuba kuyimvelo ukuba owesilisa uyinhloko yomuzi! Yeyi madoda, kunzima! Inkalakatha yikwakha ngokuthula, umuzi olezithelo ezinhle ezibukekayo. Siyazi kwandile ukuba amadoda yiwo atshaya abafazi, ukubahlukuluza ngomasihlalisane, ngendaba zezimali lokuhwabha njalonje ukuze kwazakale ukuba yibo abazinhloko — hatshi akusikho lokho. Abadala baze bathi induku kayiwakhi umuzi, babelaya amadoda la akholelwa ekuhlukuluzeni abafazi labantwana. Ukulaya kuluthando, yikukhuza njalo kulomkhawulo. Wonke umuntu uyakubona mhlophe ukuba lokhu yikukhuzana nje akulamona.

Omama abaphendulela amalungelo qaphelani ngoba ukudilika komuzi kubi njalo kulithunzi elilakho ukukulandela empilweni. Kodwa-ke, nxa kuze kwakuthola wena umsulwa aaaah pho kuthiweni, kwamukele, okubi ngokokuthi hamba juba bazakucutha phambili.

Nanka amanye amalungelo abesifazane:- ukuphathwa kuhle njengaye wonke umuntu okungenani lobulili, ukunakekelwa lokulalelwa kungakhathalekile ukuba ubika indaba ebukeka sengathi nguye ongabe eyibangele (njengokudlovwa) — phela umamangala wendaba efana lale ulelungelo lokubika udaba lolu loba nini, langemva kweminyaka ngoba kukunengi okungabangela ukuba aphuze ukulukhuluma, lubuhlungu udaba lokudlwengulwa, ilungelo lokuhlonitshwa, ukunanzwa lokugcinelwa imfihlo zabo, ukuphathwa ngobuqotho, ukuthola imfundo lemfundiso ngakho konke okwenzakala emhlabeni — amathuba lobubi obungabehlela njalo kungabi lomthetho obancindezelayo.

Bakwethu injongo yodaba lwamalungelo kakusikuqakathekisa abanye abantu ukwedlula abanye kodwa yikulinganisa amathuba. Iziphiwo zethu ziyehlukana. Ezinye zinikwa abesilisa kukanti ezinye ziza labesifazane. Ngithemba labazali abanengi selikunanzelele ukuba lanxa abantwana abangamankazana besiyakwenda., bakhona abenelisa ukunyemukula basize abazali ngcono kulabesilisa. Kwesinye isikhathi, abesilisa bayabe bebheke ebukhweni babo.

Ngokunjalo, silikhuthaza ukuzwanana ezindlini lasemizini yenu. Yazini ukuba lingaze lilwe, yini lodwa elizilamulelayo. Labenhlupho zalamuhla bahlala bekuqonqosela ukuzwanana lamacebo ababili. Bobaba, xekanani labomasihlalisane litshiya omkenu ngemakhaya. Silikhuthaza ukuba lizithibe lazi ukuba lihlukuluza omkenu kunye labantwabenu. Isifo senhliziyo sinzima ukuselapha yikho inengi licina lizibophela okuyinto embi. Khumbulani ukuba balutshwana abasasithanda isithembu kulezi insuku.

Xoxisanani lezithandwa zenu, nxaa livumelana yikho lokho nxa engafuni okwesithembu, landelani umthetho ophawula ezokuthathana lokutshiyana — ngokuthula.

Amalungelo abesifazane atholakala ku Section 80 wesisekelo sombuso welizwe. Kodwa-ke, likhululekile ukwethekelela iZRP ukuze liphathiswe kweziphathelane lokuhlalisana ezindlini, lonke bobaba labomama — iZRP isingubabakazi labomalume. Kundatshana yethu ezayo ngizalipha isilinganiso sokupima ingozi yodlakela ezindlini.

Sidibane kwelizayo. @[email protected]  WhatsApp 0783185092

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds