WATSHA TSOTSI: Ayabhulana amaphaphu!

18 Jan, 2018 - 00:01 0 Views
WATSHA TSOTSI: Ayabhulana amaphaphu!

uMthunywa

KUNDATSHANA yethu edluleyo sinike izibonelo zabapikayo besemajele ngenxa yokutholakala belemilandu ethize, oMbekezeli Ngwenya laboLuka Ncube, siveza ubunzima lobubi bukaCALA lomzali wakhe uSigilamkhuba. Lamuhla sizacebisana ngamacala obuqili lokweba ngodlakela. Likhululekile-ke mahlabezulu ukupha imibono yenu (feedback) ngalezizindaba ukuze sixoxe kungabi yisikolo!

Ubuqili licala elethiwa igama lesiNgisi elithi fraud njalo ligxile emangeni (misrepresentation) agoqela ukuthembisa umuntu into ethile ukuze akuphe kumbe ukukwenzela okufunayo wena, kodwa ucine ungasasigcwalisanga lesosithembiso (false promise) lokweba, ngengqondo hatshi isandla. Imihlobo yobuqili obubhahileyo kuleli yethiwa amagama empahla eyiyo eyabe itshontshwa njengalokhu: – Pension Fraud, Mining Equipment Fraud, Advance Fee Fraud, Electronic Fraud lokunye.

I-pension fraud yibuqili obenziwa ngamasela akhanda izithupha zabantu abadla umhlalaphansi (ababhubhayo kumbe abaphilayo) anduba bayekweba imali yabadala laba emabhanga. Lobubuqili bugxile kubo bonke obenziwa emalini yomhlalaphansi. Abanye ngabatshintshanisa amakhadi abadala laba awebhanga aqotho bebapha imithetshelwa. Amaqili la athembisa abadala laba ukubatholela imali le ehluphayo emabhanga. Dukuduku, bathutshe sebesithi kwehlule kodwa besazi ukuba sebezayoyimunyela ezitolo ngamakhadi la. Phela bayabe sebenikwe lenombolo zokumunya imali lezi (PIN) ngokuthenjwa ukuba azabuya lemali! Pho ukutshontshela amaxhegu lezalukazi ezingaka, kusizani? Kulezibusiso bani?

I-mining fraud yibuqili babantu abathengisa insimbi lempahla okusetshenziswa emigodini emba amatshe aligugu okufana lamakatapila, ama-explosives lokunye. Amasela athengisa impahla yonke le emitshineni yakulezi insuku (e-business). Intengo lendlela zokuthola impahla le kuyabe kuhuga abanengi ngamanga la/ubuqili lobu! Inengi labemigodini lithi lingakholwa ekuthengisweni kwalempahla, lithenge ngokunikwa ibhanga kumbe i-account ethile eyemazweni.

Angithi vele ubunengi bayo limpahla itholakala phandle kwelizwe, ngakho kuba yisifu esihle samasela esokubamba abantu babo. Endabeni esande ukuziphatha, omamangala bathi sebebhadele imali efunekayo, amasela la anyamalale — kungabi lacingo kumbe ikheli lapho abatholakala khona! Lapho okuthunywe khona umtshayeli kulelolizwe okubikwa kulempahla efunekayo khona banikwe imithetshelwa yezinto eziphoqokayo nje!

I-advance fee le electronic fraud ngizakuchaza ndawonye ngoba okwakuqala kulapho amaqili athengisa khona indawo zezikolo, imfundo yaphezulu kunye lemisebenzi; emsakazweni kumbe kumaphephandaba. Abantu bathi bangakholwa ukuba lezozindawo kumbe imisebenzi bayakufuna, babikelwe ukuba kufunakala imadlana ethize eyokuqhuba umsebenzi wokuthi bakuthole. Imali le ibukeka sengathi iphansi ($3 kumbe $4/$5) kanti amaqili la ayazi ukuba azayihuquluza kunani lobunengi babantu abazasabela isimemezelo sabo lesi esobuqili! Ingavele ingene imali kumakhalemkhukhwini kumbe ebhanga, amaqili la ahle anyamalale!

Kulobubuqili besibili, kulapho okuthenjiswa khona amanga, umuntu athenge ulutho emtshineni, alubhadale abe eselindela idonki efileyo! Siyazi ukuba zinengi izimota ezithengwe emazweni ngemitshina yakulezi insuku (internet) zabuya mpela sazibona ngawethu. Lokhu kutsho ukuba akusiyo yonke imisebenzi yemitshina yakulezi insuku eyenziwa ngobuqili. Okudingakalayo yikusebenzisa amankampani azakalayo kunye lokuqaphela ubuqili — singabhadali imali lapho esisolela khona.

Unembeza muhle bakwethu — kasimlaleleni. Singaphethi ngelika “. . . ngike ngakucabanga kodwa . . .”

I-robbery yikweba ngodlakela. Amasela la asebenzisa izikhali, ukwethusela kumbe uchuku. Ubunzima bamasela la yikuba inengi lawo, lisebenzisa izikhali njalo liyabulala. Ngakho-ke, sikhuthaza uzulu ukuba avule indlebe lamehlo sikhathi sonke lapho okudalwa khona lelicala. O“tsotsi” laba bazivala ubuso (mask) bebalekela ukunanzelelwa. Ilizwi lalo liyasiza ukubamazi umuntu. Amanxeba athize, ukunyathela kumbe ukwenza ngokwakho, okugoqela ukuba bakhona abalomkhuba wokweba bazitshiye.

Kasazi-ke bakwethu kumbe yimithi yabo leyo. Konke lokhu kunanzeleleni. Kuyasiza ukunanzelela lokhu lalokhuya ngoba thina siyawazi wonke amasela la, amaqhinga awo okweba kunye lendlela zawo zokuqhuba lowomsebenzi! Ukuchaza nje ukuba isela elithize lifike lenza lokhu lalokhuya, liyabe selisaziwa — kuba lula ukulixhuma ecaleni lokuqoqa ubufakazi obuqotho. Kasilikhuthazi ukulwisana lamasela la, bakhona osowabo abohlangothi lwe-Criminal Investigation Department (CID Homicide).

Abalwaziyo uluhlu lwe-CID lolu, amaphaphu abo abhulana njalonje. Singameleli ukungenelwa ngamacala ezingutsheni bakwethu, kasiwenqabeleni!

Ayixabene Hlabezulu, sidibane kwelizayo lasebulenjini ku [email protected]

Share This:

Sponsored Links