WASTHA TSOTSI: ‘Uzafela ezandleni zami . . .’

21 Jul, 2017 - 04:07 0 Views

uMthunywa

UKUBULALA omunye umuntu ujongile yi-murder! Kwaze kwabanzima boooo, ukuphatha loludaba oluzilayo.

Bakwethu, impilo kayithengwa njalo isono yisono kasila buhle. Ngokunjalo, ingabe singabanye, besizazikhuza silondoloze imiphefumulo yoluntu ngoba imqoka njalo thina abantu sivele silezimpi ezinengi ezilakho ukusihluthunela imiphefumulo le. Pho ukuba ufe ubulawa kumbe ubulele umuntu, aah, kunzima mahlabezulu.

Kasithandabuzi-ke ukuxwayisana ngazo lezizindaba, kungakhathalekile ukuba zinzima okungakanani. Isifiso sethu kuyikuba sonke siphile ngokuthula, simsulwa. Indatshana le iqutshulwe yisehlakalo esenzakale epulazini le-Induba kuPlot 21 eNyathi lapho ujaha oleminyaka yokuzalwa engu-24 uSabatha Ndebele, etheswa khona icala lokutshaya ubaba oleminyaka engu-47 ubudala uHerod Ncube ocine ebhubha.

Kubikwa uNdebele wehluleke ukuzithiba ngesikhathi ababili laba benathisana inkezo wacina etshaya umuyi kabuhlungu kubangwa isabelo abebesinikwe ngumqatshi wabo. Okwamanje uSabatha uphathisana lamapholisa ukucwayisisa okungabe kudle uNcube.

Ucwaningo lolu lunzima-ke bakwethu, kalufani lolokufakaza isehlakalo esenziwe ngomunye-nje. Phela uyabe usuzidla ukuba pho isandla engisifake umuyi kungabe kuyiso esimtheni? Impendulo qha.

Mahlabezulu, kasenqabeleni ukudalwa kwamacala phakathi kwethu. Ikakhulu esenelisa ukuwavikela. Phela ulaka uyaluzwa luqubuka. Zikhuze. Zithibe, wazi ukuba nxa abadala babethi, “. . . uzafela ezandleni zami . . . ,” kwakuyindlela yokukhuzana hatshi ukukugcwalisela lokho ngoba akekho omela ukuphuma komphefumulo womuntu.

Kasiluzwisiseni ulimi lwethu, singakhulisi ukuziqakisa, ukunganaki lokungahloniphani.

Sinanzelela ukuba ababili laba ngabantu abangaba ngumuntu lomntanakhe, yikho sithe ujaha lobaba. Endulo bekuzila ukuqhubelana inkezo phakathi kwabantu bezinga elinje. Kasitsho bakwethu ukuba yikho kodwa okubangele ababili laba ukuba bawele engozini yokuphelelwa ngumphefumulo lokwetheswa icala elinje! Kodwa, bekuvele kuzila ukuthi ujaha ongangalo abeke umuntu ongangoyise isandla. Bevele bexabane njani? Asihloniphaneni. Bantwana, hloniphani abadala lomhlaba.

Ukuhlonipha umhlaba yikwalana lehlazo, isono, icala lakho konke okubi. Ukwenza okuhle, okujabulisa uluntu lokuthakazelelwa ngitsho lasibi sosane oluzelwe izolo, olumsulwa — okuyikho okumele sibe yikho khona, ukuba lenhliziyo emhlophe/enhle/ulomusa lothando. Ngokunjalo, singaba-nje, silakho ukwakha ukuthula.

Kukhona njalo uhlobo lokubulalana kwabantu olwananzelelwa ngamazwe omkhono wangeZansi yezwekazi leAfrica akunhlanganiso yeSouthern African Regional Police Chiefs’ Co-operation (SARPCCO) — passion killing, esake saluthinta lapha. Leli licala elibangelwa lulaka oluvuka phakathi kwezithandani lubangelwa zindaba ezitshiyeneyo, ezothando ezigoqela ukungathembani, ukucabangelana/ ukusolana, ukwakha imizi ngezinduku lokunye okunjalo.

Amazwe angamalunga eSARPCCO avumelana ukusebenzisa okulandelayo ukuphungula loluhlobo lokubulalana kwezithandani:- Umanyano wengatsha lamalunga wonke womphakathi kufundiswana lokulwisana lendaba zakwaCALA lomzali wakhe uSigilamkhuba, ikakhulu lona lelicala lokubulalana okufuqwa yikufuba kwemizwa yothando; ukuxoxisana labezenhlupho zalamuhla (counsellors) asebetholakala kundawana zonke zomhlaba, mathupha/kumaphephandaba /amawayilesi/omabonakude lemitshina yakulezi insuku (social media), ngendaba zonke lengxaki zezothando lemitshado; ukuphuthuma kundaba eziphathelane lamacala okubulalana kwezithandani — kusukela ekucutshungulweni kwazo kuze kuyefika ekuthonisweni; kumahluleli, kukhalelwa isigwebo esiphezulu kwabatholakala belamacala okubulalana kwezothando kumbe umtshado.

Okunye yikubika inhlupheko, insindani lendwetshu kumbe ukwehlukana kwemibono okungabangela ukulwa/ukubulalana — kubafundisi/inkokheli zamabandla ezokholo kunye lezomdabu ezigabeni zethu lasemalokitshini esihlala khona; ukukhuthaza umphakathi ukuba udlelane lezihlobo (family system), omalume, obabakazi, abazali labanye ekuphatheni izindaba zemizi, ezothando lezang’khathaza zemendweni/emtshadweni.

Phela angithi uvele kawuthunyelwa gundwane umendo?

Kukanti silakho njalo ukuqakathekisa amasiko ethu amahle, imilayo, imikhuba kunye lesintu sobuntu bethu njengabantu ukuze omunye lamunye abezazi lapho ami khona kwezothando/emtshadweni, senqabele indwetshu lokulwa okuphetha sokuchitha igazi!

Ngizaphetha ngabatsha, okhekhe, ikakhulu abesifazana abasengozini yokuhlukuluzwa kwezocansi bacine bewela endongeni ezingelamkhawulo ezigoqela igcikwane leHIV, umkhuhlane weAids, isiki, ukutshiyela isikolo endleleni, ukuzithwala, izisu ezingela boyise, ukudlwengulwa lokunye okunjalo. Limukani mahlabezulu ngempela, mhlaba uyahlaba!

WhatsApp +263 783 185092 E-mail [email protected]

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds