Uncategorized

Usana luzalwa lulengavula zamazinyo . . . lungela makhala

11 Jul, 2019 - 00:07 0 Views
Usana luzalwa lulengavula zamazinyo . . . lungela makhala Usane oluzelwe lulengavula

uMthunywa

Thokozile Mbedzi
KWEHLE izinyembezi kwatshwaqa imizimba kwenye imuli yesigabeni seGokwe kulandela isehlakalo sokuzalwa kosane obelulengavula zamazinyo amane njalo lungelamakhala, uMthunywa uyakuveza lokhu lamhlanje.

Imuli kaDavid Masarakufa ngaphansi kwenduna uChireya yehlelwe ngamashwa la ngoMvulo ngeviki ephelileyo ngesikhathi kuzalwa usane olulesimo esesabekayo okubangele lokuthi unina walo elwesabe.

Usane lolu olubhubhe ngemva kwensuku eziyisikhombisa kubikwa njalo belulezandla ezinkulu angathi ngezomuntu omdala, lufe ngemva kokuqeda insuku ezimbalwa lungamunyiswa.

Usane lolu kubikwa amazinyo alo amabili aphezulu ebefana xathu lawengulungundu kuthi amabili aphansi wona ebefana lawesilwane.

Esinye isakhamuzi esikhulume loMthunywa uMnumzana Efesu Mandiwona uthe behlelwe yisimanga esigabeni sabo.

“Silesithuli isigaba sonke ngesiga esisehleleyo lapha esigabeni sethu. UNkosikazi Masarakufa ubelethe umntwana olamazinyo amakhulu aphumele phandle kwendebe zomlomo. Amazinyo aphezulu amabili abefana xathu lawe ngulungundu kuthi angaphansi amabili abefana lawesilwane.

“Lokhu ngathwetshulwa yingwe angikaze ngizwe loba ngibone okunjeya. Abemuli le bathe bebona sebehlelwe yinkemenkeme le bahle bayadinga umphurofethi uAbitoli onguye obatshele ukuthi uyise womntwana wadinga umuthi wokuthi esatshwe emphakathini kukanti lomfowabo laye ongusobhuku ulomuthi omubi wombobobo.

Imithi le kukhanya yayingeyenotho lanxa nje bezihluphekela yikho nje emulini le kuzalwa abantwana abakhubazekileyo,” kulandisa uMnu Mandiwona.

“Umphurofethi lo walaya unina wosana lolu ukuthi ekele ukulumunyisa kodwa lwenelise ukuphila amalanga amane lungadli. Usane lolu lwacina ukumunyiswa ngoLwesibili lwaze lwabhubha ngoMgqibelo solulensuku eziyisikhombisa.

Uqhubekele phambili njalo esithi usane lolu lubekwe ngeSonto.

“Usane lolu sonke sibona angani lwabulawa yindlala ngoba umphurofethi uhle wathi unina engasalumunyisi ngoba kungasi mntwana.

Induna yakulindawo uChireya ebuzwa ngodaba lolu uvumile ukuthi kube lomhlolo esigabeni sakhe.

“Njengomkhokheli womdabu udaba lolu lufikile endlebeni zami njalo lami ngisatshwaqekile, ngizadingisisa ngokwazi kwami ngendlela yesintu sethu ukuthi isehlakalo lesi singabe sisitshoni.

“Imuli yakoMasarakufa ngizayibiza edale ngemva kokuba sebeqedile konke okuphathelane lokubekwa komntwana lo.

“Umphurofethi olaye unina womntwana ukuthi angamunyisi laye ngizambiza ekuthonisweni kwendaba le.

“Izinto ezinje njengabaphathi bezigaba kumele sizidingisise ngoba kakwenzakali nje kungela ngcazelo,” kuphetha induna uChireya.

UDokotela Solwayo Ngwenya onguClinical Director esibhedlela seMpilo ebuzwa ngemihlola le uthe izimanga ezinje ziyenzakala kodwa uzulu akumelanga ethuke ngoba esikhathini esinengi kubangelwa yimithelela esuka kumvelo kumbe izakhi zofuzo (genes).

“Abantwana abazalwa belokukhubazeka banengi sibili njalo lokhu kungabe kubangelwe yimithelela yemvelo kumbe izakhi zofuzo. “Abazali abafana labosane lolu kuyabe kumele bathole ukwelulekwa kumbe sithi ukuchwayiswa (counselling) ngoba bayabe behlukuluzekile engqondweni zabo.

“Abazali kanye lezihlobo zomntwana ozelwe enje akumelanga besabe kumbe bacabangele okunengi ngoba abantwana balakho ukuzalwa bekhubazekile, akusinto emangalisayo,” kuphetha uDkt Ngwenya.

Share This:

Sponsored Links