uMthunywa
Blessing Moyo
INHLANGANISO ebona ngezokulima eyeAgritex ixwayisa abalimi ukuba bengasebenzisa umlotha emasimini abo ngoba ulakho ukusebenza njengomquba uvundise umhlabathi wakho okwenza izilimo zenze kuhle.
Umlotha unjengefethilayiza ngoba ule-zinc, copper kanye le-potassium okuyizinto ezitholakala kufethilayiza.
Lezizakhi eziphakathi komlotha ziyasiza izilimo ukuba zihlakaniphe futhi njalo zikhule kuhle sengathi zifakwe ifethilayiza zona zifakwe umlotha.
UMatabeland North Provincial Head, uMnumzana uDumisani Nyoni ekhuluma loMthunywa uthe abalimi bengasebenzisa umlotha emasimini ngoba usebenza kahle kakhulu ezilinyweni futhi njalo awulimazi umhlabathi.
“Umlimi engasebenzisa umlotha uyenelisa ukuthola isivuno esihle ngoba ulakho ukuvikela izilimo zakhe emikhuhlaneni.
“Umlotha uqakathekile kakhulu emasimini ngakho sikhuthaza abalimi ukuba bawusebenzise njengefethilayiza loba njengomuthi ezilinyweni ngoba isawudo elisemlotheni liyabulala izibungwana ezihlasela isilimo.
“Umlotha uqakathekile kakhulu ngoba uyenelisa ukuvundisa umhlabathi futhi uyancedisa ukuthi umhlabathi ube lobumunyu. Umhlabathi kumele ube lobumunyu.
“Umlotha uyaphangisa ukusebenza emhlabathini ikakhulu umlimi engawuthatha ahlanganise lomquba we-compost kuba ngumquba omuhle kakhulu, ohlala isikhathi eside usemhlabathini,” nguMnu Nyoni lowo.
UMnu Nyoni uphethe ngokuthi ukusebenzisa umlotha kuyasiza kakhulu kuzindleko zomlimi ngoba nxa esesebenzise umlotha kuyabe sokungasela ndingeko yokusebenzisa ifethilayiza kumbe usengathenga isilinganiso sefethalayiza esilutshwana.
“Umlimi ulakho ukuthola isivuno esihle ezisebenzisele umlotho kukanti nxa engasuthiseki angehlisa isilinganiso sakhe sefethalayiza ayifakayo kusilimo sakhe.”