Uncategorized

Umfundi ulimala kubi…uthwalelwa esibhedlela kubangwa uhali lenalithi

27 Jun, 2024 - 00:06 0 Views
Umfundi ulimala kubi…uthwalelwa esibhedlela kubangwa uhali lenalithi

Thokozile Mbedzi

KUBE yisiphithiphithi ngesikhathi abafundi abelamanayo betshaya omunye kumbango wenalithi lohali okubangele ukuba umfundi oyedwa alimale esikolo seZezani eBeitbridge ngeviki ephelileyo.

Kubikwa abafundi ababili abelamanayo (okugodlwe amabizo abo ngenhlonso yokubavikela) betshaye omunye walimala kubi kubangwa uhali lenalithi besesikolo okucine kubangela ukuba otshayiweyo alimale ahanjiswe esibhedlela seGwanda Provincial Hospital lapho afike wadluliselwa eMpilo Central Hospital walaliswa okwamalanga amane.

Ekhuluma lentatheli kaMthunywa uNkosazana Sabulani Sithole uthe ubelokudana lapho esithi:

“Ngilokudana okukhulu ngokwenziwe ngabafundi komunye wabo baqeda lapho bathembisana ukuba kungakhulunywa ukuba utshayiwe bathi ule-asthma yena bemtshaye walimala kubi.

“Eselimele ngimuse esibhedlela seGwanda Provincial Hospital lapho edluliselwe khona eMpilo Central Hospital.

“Kimi kube ngumthwalo obenzima ngoba imali yokuba umntwana elatshwe bengingelayo njalo ngisuka ekubekeni umzali wami labazali babantwana laba lokhe ngingakababoni ngoba ngangilethemba lokuba sizaphathisana njengoba abantwana belimaze omunye.

“Sengicela ukuba ngithole ukuncediswa abazali laba labo bangenele kundleko lezi eze-US$456 yesibhedlela le-US$80 yemota eyamthwalayo esuka esikolo ngoba abangiphathisayo labo bafuna imali yabo ngoba banginceda umntwana elimele kubi, kumele konke kuphuthume athole ukwelatshwa masinyane.

“Umntwana ngiseselaye ngoba kakahlambuluki kuhle,” kulandisa uNkszn Sithole.
UMphathisikolo uMnumzana Kgotso Sebata uthe wezwa sokuthiwa kulabafundi abalwe balimazana.

“Abafundi balwa bakufihla bangakhulumi kubabalisi ngoba besazi ukuba kakuvunyelwa ukulwa esikolo.
“Sesibikele abaphezulu abasiphetheyo ngaloludaba, sizezwa kibo ukuba siluphathe kanjani,” kulandisa uMnu Sebata.

UProvincial Education Director eMatabeleland South uBeatrice Manjere uthe udaba lolu solufikile emahofisini.

“Udaba lwabafundi abalwe esikolo solufikile emahofisini ethu. Njengabezemfundo ukulwa asikukhuthazi, abafundi kumele bafunde ukudinga usizo kubabalisi kumbe abaphathi nxa kuthe kwaba lokungezwani.

“Ingatsha ezikhangelane lalokhu zisaphenyisisa ngodaba lolu ngoba okwakhathesi sisakhangele lo ohanjiswe esibhedlela,” kuphetha uMangere.

Share This:

Sponsored Links