Uncategorized

Umbono woMthunywa: Singagandeli phansi amathalenta abantwabethu

14 Feb, 2019 - 00:02 0 Views
Umbono woMthunywa: Singagandeli phansi amathalenta abantwabethu

uMthunywa

KUYADANISA ukubona inengi labantu lilokhu lingakhuthazi abasakhulayo ukuba basebenzise amathalenta ngoba libona angani akusoze kubafikise ndawo kukanti lokhu akusiqiniso.

Yebo kuqakathekile ukuba abantwana bonke badle amabhuku ukuze babe lekusasa ekhanyayo, benelise labo ukuzigcina.

Kuqakathekile njalo ukuthi ngasikhathi sinye abazali bazame ukudingisisa amathalenta abantwababo. Kule ithemu yokuqala ezikolo yiziphithiphithi kuyagijinywa, kuhle ukuthi umntwana olethalenta leli agqugquzelwe kulo ngoba phela akwaziwa okwanonisa ingulube mhlawumbe angaphila ngakho kwelakusasa.

Bakhona abazali abandise ukuchothoza abantwababo ngoba bethanda imidlalo mhlawumbe eyesintu. Uzwe sekuthiwa ukugida lokho kuzakuphani empilweni, nxa ungelakho ongakwenza hlala phansi.

Kukanti ngokwenza njalo umzali usephambanisa umntwana ongabe elethalenta lakhe elihle ebelizakwenza enelise ukuzigcina kwelakusasa.

Kuyatholakala ukuthi omunye umuntu olesipho sokusebenzisa izandla, kusitsho ukuthi lapho abamba khona yiloba uyeluka kumbe uyathunga kuphuma kukuhle okwamagama kuhawukelwe ngolunengi.

Banengi esibaziyo kuleli abaphila impilo ezibucwazicwazi ngenxa yokusebenzisa amathalenta abo. Abanye njalo bagada indizamtshina besiya le lale ngenxa yamathalenta abo.

Okutsho ukuthi uyabe elakho ukuziphilisa ngalokho akwenzayo umntwana.

Kungabe kuyikudlala inguqu, angithi nampa oKhama Billiat, Teenage Hadebe kanye laboKudakwashe Mahachi abafana abasakhulayo asebedumile ngendlela abadlala ngayo inguqu kuleli kanye lakwamanye amazwe.

Manengi amathalenta abantu atshiyeneyo angenza ukuthi umuntu athole ukuziphilisa.

Loba kunjalo akutsho ukuthi umntwana nxa efunda sekumele ayekele isikolo akhangele ithalenta kuphela kodwa kumele akwenze konke.

Kungakho-ke okudingakalayo yikuba abasakhulayo bakhuthazwe ukubambelisisa nxa zonke nanku kungaziwa ukuthi bazaphuma lakuphi.

Kuyadanisa njalo ukubona umntwana ekhala kumbe efela phakathi engaphatheki kumidlalo esesikolo loba yena ethanda ngenhliziyo yakhe yonke ngoba esesaba ukutshaywa ngabazali.

Abanye abantwana bayazama ukucela kubazali babo ukuba babavumele ukuthi babezingxenye zemidlalo eyenziwa esikolo kodwa kungancedi lutho ngoba umzali engafuni lakuzwa ngakho lokhu.

Sibona kuqakathekile ukuthi abantwana banikezwe ithuba besakhula ukuba bazame ukuzithuthukisa empilweni.

Kuyagijinywa ezikolo, kasigqugquzeleni abantwabethu kumathalenta abo. Angathi labadala bayatsho ukuthi akwaziwa okwanonisa ingulube, kuyenzakala ukuthi umntwana enze kuhle kulokhu abazali abayabe bephethe besithi engakwenzi.

Ingqobe sezisala kumzali wonke nje ukuba yena uthini ngethalenta lomntanakhe, uyalisekela loba wena nguwe ozaligandela phansi lingaphumeli egcekeni.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds