Uncategorized

UMBONO WOMTHUNYWA: Singafulatheli izihlobo nxa sezigula, kasimeni lazo

13 Jun, 2019 - 00:06 0 Views
UMBONO WOMTHUNYWA: Singafulatheli izihlobo nxa sezigula, kasimeni lazo

uMthunywa

KUYINTO ejabulisayo ukuthi umuntu ophila lomkhuhlane othile athole uthando kulabo ahlalisane labo.

Kwelinye ikhasi laleliphephandaba siyafundisana maviki onke ngegcikwane lengculazi lapho abeNational Aids Council abachasisela khona uzulu ngegcikwane leli.

Abantu abaphila legcikwane leHIV bayakudinga ukusekelwa indlela yonke, akumelanga sibabandlulule empilweni yethu yansuku zonke.

Uthando lweqiniso yilo oludingwa yilabo phakathi kwethu abaphila leHIV hatshi uthando lwakhathesi oluphephukayo. Kudingeka uthando nxa abathetheneyo sekutholakale omunye eselegcikwane leli loba nje bobabili.

Nxa abantu bethandana, baba bonke ngitsho ngezikhathi zobunzima. Phela uthola abantu befunga phambi kwabafundisi malanga wonke ukuthi bazakwehlukaniswa yikufa kodwa isimanga sizakuba ngesokuthi kungakapheli ngitsho lomnyaka uzezwa ukuthi sebehlukene ngenxa yezizatho ezitshiyeneyo.

Abanye uthola besilwa baze babulalane phambi kwengane zabo kuthi nxa bebe lenhlanhla bangaze bafa, bayabe sebesiya pika iminyaka leminyaka entolongweni.

Umuntu usuka azibuze ukuthi pho uthando lwalababantu lusuke lwaya ngaphi nanku abantwana bayabe sebeyimihambuma.

Balutshwana abantu abalenhliziyo kunye lothando oluliqiniso olokuthi angama lesithandwa sakhe into zize zilunge zibe yilokhu ebezivele ziyikho khona.

Umuntu nxa egula engaphilanga udinga uthando ukwenzela ukuthi laye athole amandla okulwisa isifo.

Nxa umuntu ezakuthi egula abasendlini basuke bamfuqele khatshana bangaze bamnakekela usuka alahlekelwe ngamandla angaze aba lesifiso sokuthi aphile.

Ngitsho lokudla uyabe engakuthandi njalo kungela umuntu ozamkhulumisa ambonise ngokuqakatheka kokuthi adle loba esizwa kungatsho.

Uthando olungasilweqiniso ezimulini yilo njalo oselubangele ukuthi abantwana babengamahlongandlebe.

Sekusiba lezigigaba zabantwana abangakenelisi ngitsho leminyaka engu-18 ababamba iganyavu kumbe asebethwala ingqamu abazisebenzisa ukugwaza abanye kulwiwa.

Abantu basuka bamangale bakhuze imihlolo, ukuthi abantwana sebengenwe yisilo bani, basuka balibale-ke ukuthi udiwo lufuze imbiza njalo lokuthi sigoqwa sisemanzi.

Abantwana benza lokhu abakubona kusenziwa emakhaya. Nxa abazali babo betshona besilwa kuyisimaye maye ekhaya, abantwana bakhula becabanga ukuthi ukulwa kuyinto enhle njalo ebukekayo.

Umzali usezakuthi ukulaya ingane yakhe ethi yakhe umuzi olokuthula olenjabulo yena sewabhidliza owakhe walwa lezihlobo kwaba yinyakanyaka.

Abakhokheli benhlanganiso ezitshiyeneyo, kungaba yinkonzo, nxa besima phambi kwabantu bebatshumayeza ngokubambana kuhle baqale bazinuke amakhwapha ukwenzela ukuthi abantu bengaze babakhomba ngeminwe kusasa ngoba izenzo zabo zitshiyana lalokhu abayabe besithi bayikho khona.

Kungakho-ke kungumlandu kabani lobani owokubona ukuthi baziphilisa ngendlela ehloniphekayo njalo nxa bebopha izinqumo bazibopha ngenhliziyo yabo yonke ukwenzela ukuthi kusasa bangaze baguquka babayizilo.

Ngakho-ke sithanda ukukhuthaza abantu ukuthi bathembeke, bangafulatheli izihlobo zabo ngoba sezigula. Angithi kuthiwa intandane enhle ngekhothwa ngunina — asinanzeni-ke izihlobo zethu ezigulayo, singazifulatheli ngoba kwazi bani, mhlawumbe lathi siyagula nje kodwa asazi.

Kasincediseni izihlobo zethu eziphakathi kwenhlungu ezitshiyeneyo ukuze zenelise ukunqoba lezozifo.

Share This:

Sponsored Links